Märgalade kasutusest taastamiseni

 

 

„Märgalade päev 2016“ – 2. veebruaril.

 

Eesti soid on teadupärast kuivendatud, aga paljudes Euroopa riikides: Hollandis, Taanis, Suurbritannias ja Saksamaal on enamus soodest juba hävinud, meil on veel alles mitmekesised soomaastikud ja võimsad rabalaamad.

 

Eesti sookoosluste (madal- ja siirdesood ning rabad) kaitse tagamiseks allkirjastas keskkonnaminister jaanuari lõpus kaitstavate soode tegevuskava, millega huvilised võiksid tutvuda: LINK

 

Soode kaitsmisel tagame nende loodusliku seisundi ja sellest sõltuva ökosüsteemiteenuse säilimise ja rikutud soode puhul nende taastamise. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast ning ohuteguritest, seab eesmärgid ning esitab meetmed eesmärkide saavutamiseks.

 

Otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks vähemalt lähiajal Eestis ei ole, kuid on olemas ohutegureid, millel on soodele suur negatiivne mõju. Kõige olulisem surve- ja ohutegur Eesti soode elurikkusele on maaparanduse käigus tehtud kuivendamine. Peaaegu kõiki meie rabasid ümbritsevad piirdekraavid, mille tõttu on hävinud raba looduslik servaala ning kahjustatud on raba looduslikku veerežiimi. Lisaks mõjutavad sookoosluste tervist Eestis metsakuivendus, aga samuti kaevandamine.