Suurepärane dokumentaalfilm Isle Royale´i rahvuspargi huntide ja põtrade varustamist GPS-kaelusega räägib sellest, miks hunte oli vaja rahvusparki taasasustada.
Oleme varasemalt kätt pulsil hoidnud Isle Royale´i rahvuspargi (USA) juba 62 aastat väldanud hundi- ja põdrapopulatsioonide uuringul. Nimelt vaevles Isle Royale´i saare hundipopulatsioon juba pikemat aega kliimasoojenemisest tingitud inbriidingu ehk sugulusristumise käes. Nüüd on saarele toodud hunte lisaks.
Saart ümbritseval Ülemjärvel moodustus talviti nii kehv jää, et uusi hunte enam üle jää saarele ei tulnud. Kohalik hundipopulatsioon langes kahe vana hundini, kes omavahelise tugeva sugulusastme tõttu järglasi ei saanud (nad olid nii isa ja tütar kui ka poolvend ja poolõde). Põdrapopulatsioon aga kasvas plahvatuslikult ning tulemuseks oli saare taimestiku algse koosseisu hävinemine. Ega põtradel endilgi hästi ei läinud - nad vaevlesid toidunappuse ja haiguste käes. Sestap otsustati 2018. aastal tegutsema hakata - kogu ökosüsteemi heaolu nimel viidi saarele 2018. ja 2019. aastal 19 uut hunti. Kuidas neil läheb?
Ootuspäraselt on huntidel territooriumite jagamise ning sotsiaalsete suhete kujunemise ajal palju omavahelisi pingeid. Möödunud talvel loendati saarel 12-14 täiskasvanud hunti. Kahest algsest hundist üks (isane) on uute huntide poolt tapetud, 9-aastasest emahundist pole aga jälgegi. Teistel huntidel läheb praeguseks teadaolevalt üsna kenasti - nad moodustavad sotsiaalseid liite (millest hiljem kujunevad karjad) ning saavad põtradest edukalt kõhu täis. 2019. aasta kevadel sündis saarel kaks üllatuskutsikat, kelle ema oli jõudnud talvel enne saarele asustamist paarituda. Selle aasta kevadel sündis saarel ilmselt veel kaks pesakonda. Kutsikate täpne arv on väljaselgitamisel: asjale püütakse jälile saada GPS-kaeluste andmete jälgimise, rajakaamerate, vaatluste ning väljaheidetest võetud DNA-analüüside abil.
Kuidas aga läheb põtradel? Uudised on lootustandvad. Jaanuaris loetleti saarel 1876 põtra, mis on umbes sama (või pisut vähem) kui aasta varem. Põhjuseks, miks põdrapopulatsiooni kasv on peatunud, on peamiselt karmid talveolud ning liigse põtrade arvukuse tõttu drastiliselt vähenenud toidubaas. Uuringu juhtivteadlase John Vucetichi sõnul on huntide roll põdraarvukuse kasvu pidurdamisel seni olnud küll abiks, aga siiski tagasihoidlik - loodetavasti hakkab nende mõju tugevamalt tunda andma järgmise kahe aasta jooksul, mil hundid ennast saarel paremini sisse on seadnud.
Laura Kiiroja
