Hundijaht kestab neli kuud, 1. novembrist kuni 28. veebruarini.
Foto: Diana Grandmaire
Täna, 1. novembril algas Eestis hundijahi hooaeg, mis vältab 28. veebruarini. Kevadel ja suvel suure töö ja vaevaga üles kasvatatud kutsikatel pikka iga loota pole.
Neljapäeval avaldas Keskkonnaamet pressiteates ka tänavuse esmase hundijahi lubade arvu. Kuna möödunud hooajal lubatud 87 hundist kütiti lumevaese talve tõttu vaid 64 hunti (ning pärast jahihooaega kütiti eriloa alusel veel üks hunt), siis seekord anti luba kuni 140 kriimsilma küttimiseks. Suur jahilubade arv on tingitud hundi arvukuse tõusust. Nimelt on aastateks 2012-2021 kokkulepitud suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava kohaselt eesmärk säilitada Eestis 15-25 hundi pesakonda ehk kutsikatega hundikarja. See teeb kokku umbes 150-250 hunti. Keskkonnaameti sõnul on meil tänavu kinnitust leidnud 22 hundipesakonda, kuid eeldatav pesakondade arv on 32. Kogu küttimissurve on esialgu suunatud Mandri-Eesti huntidele eesmärgiga viia huntide arvukus mandril 20 pesakonnale. (Vastavalt viimasele seirearuandele 2019. aastal saartel hundipesakondi polnud.)
Hundijahi load väljastatakse kahes järgus. See tähendab, et 140-isendiline küttimislimiit on siiski esialgne ning seda võidakse veel jahihooaja jooksul kogutud andmetele vastavalt kohandada.
Hundi küttimismahu jaotumine ohjamisalade põhiselt. Keskkonnaameti joonis.
Loodame, et hetkel erinevate huvigruppide koostööl valmimisjärgus olev uue kümnendi ohjamiskava arvestab rohkem hundi ökosüsteemi tugiliigi rolli täitmiseks vajalikku arvukust ning keskendub kiskjakahjude kontrolli all hoidmiseks lambakasvatajate mitmekülgsele toetamisele ja koolitamisele tõhusamate ennetusmeetmete rakendamiseks. Praeguse seisuga hüvitab Keskkonnaamet küll 50% kahjude ennetusele tehtud kulutustest, kuid sellest üksi ei piisa. Mitteletaalsete kiskjatõrjemeetodite kasutamine on Eestis siiski alles lapsekingades.
Keskkonnaameti pressiteade: https://www.keskkonnaamet.ee/
Laura Kiiroja
