Varjud öös (järjejutu 2. osa)

Postitas Looduskalender - P, 01.11.2020 - 12.12
Autorid

Kirjutas Jaanus Aua, www.linnuvaatleja.ee

Päisepilt Arne Ader

Öösorri pesa

Öösorri pesa ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 Sel suvel õnnestus Eesti mitmes paigas panna rõngad jalga öösorridele – ikka selleks, et järgnevatel aastatel nende liikumiste kohta rohkem teavet koguda. Öösorride püüdmine ei ole kerge, kuna nimele kohaselt on sorrid aktiivsed öösel sõltudes aga samuti nii ilmast kui ka kuuseisust. Linnuvaatleja toob Teieni ornitoloogi Jaanus Aua meenutused tänavusuvisest öösorripüügist.

Esimene osa: LINK

31.07.2020

Viimase sissekande tegemisest on üsna mitu tilka vett merre voolanud, kuid põrutavaid sündmusi ei ole siiski toimunud. Ettearvatult osutusid kaks viimast heitlike ilmaoludega ööd sorride püüdmiseks ebasobivaks, mistõttu neile eelnenud keskööl tabatud emane vanalind – järjekorras kuues isend sellel hooajal – on hetkel ka viimane Tääksi ürgorus rõnga saanud kummituslind.

Kui uskuda kirjandust ning selle alusel väiteid öösorride rände seotusest kuufaasidega, peaks sügisrände avapauk toimuma järgmise nädala lõpus. Kas see nii ka olema saab, seda teab ehk vaid Taevataat. Seniks kõigile kõike parimat! Püsige lainel!

08.08.2020

Tänane sissekanne tuleb küll midagi telegrammilaadset, kuid ei ole siiski vähemtähtsam eelmistest. Nii, nagu eelnevas osas sai arvatud, on öösorride ränne tõenäoliselt alanud ning eelseisva nädalavahetuse sumedad ööd võivad pakkuda oluliselt enamat, kui seda on näidanud eelnev periood. Aga kõigest täpsemalt juba esmaspäeva hommikul. Püsige lainel!

09.08.2020

Täiskuuöö oli nädal aega tagasi. Jah, nüüd võib küll täie veendumusega ütelda, et öösorride sügisränne on käima läinud. Mis videvikutundidel meie silma jaoks paljuski varjatult toimuma saab? Sellest pikemalt juba homme hommikul.

10.08.2020

Ornitoloog Marko Mägi juhtis artiklis tähelepanu öösorride rände võimalikule seotusele kuufaasidega ehk siis sellele, et öösorride ränne võib stardipaugu saada umbes nädal pärast täiskuuööd (loe siit). Ja nii see läkski! Ööl vastu 8. augustit toimunud rändestart oli korralik plahvatus, mis tõi öö jooksul võrku koguni kuus sääsekulli!

Hetkeseisuga on Tääksi ürgorus koroona-aastal 2020 rõnga saanud juba 19 öösorri, kellest 84% on praegu veel teadmata põhjusel osutunud isaslindudeks. On seda kõike palju või vähe? Siinkohal võtame appi statistika, mis ütleb, et näiteks aastatel 1970–2000 rõngastati Eestis rõngastuskeskuse andmeil kokku 167 öösorri ehk siis keskmiselt viis päevapetist aastas.

Öösorr, nagu ütleb juba tema nimigi, on ööhämaruses tegutsev lind. Kuid võrkude süstemaatiline kontrollimine iga tunni järel on näidanud siiski kahe n-ö akna ehk aktiivsusperioodi olemasolu: nimelt satuvad sorrid võrku selgetel tuuletutel öödel, kuid mitte öö pimedaimal osal, vaid õhtu- ja hommikuhämaruses kell 22.30-00.00 ja 03.00-04.30.

Väga tõenäoliselt on need kaks poolteisetunnilist perioodi parim aeg sorri jaoks tema põhitoidu – ööliblikate – püüdmiseks. Aga millega tegeletakse kottpimedal ajal? Kas puhatakse (nagu näiteks seda teeb sorrivõrgutaja) või kasutatakse neid tunde hoopis millegi toitvamaga tegelemiseks? Näiteks rändamiseks? Võta nüüd kinni. Igal juhul ringi öösorrid sel pimedal ajal liiguvad, sest 2. augusti keskööl Sürgaveres rõnga saanud noor isane öösorr istus 3. augusti õhtul võrgus juba Tääksis. Aga mis ajendas seda isendit lõunasuuna asemel liikuma hoopis 10 kilomeetrit kirdesse? Öösorr on küll väga hea lendaja, kuid et pelgalt toiduotsingutel niisuguseid vahemaid läbitakse, on siiski väheusutav.

Või mine sa siiski tea! 31. juuli keskööl rõnga saanud vana emaslind oli teistkorda võrgus 9. augusti õhtul kell 23.00. Oli see isend kogu vahepealse perioodi jooksul paikne või võttis ka tema ajaviiteks ette pikema lennutiiru? Vastust teab vaid tuul.

Viljandimaal püütakse öösorre peibuti(te) abil veel ka Sürgaveres ja Vaiblas. Järgmises osas viskame pilgu ka nende linnujaamade sorrimajandusele.

Hommikune üllatus

Hommikune üllatus. / Foto: Art Villem Adojaan (Vaibla linnujaam)

18.08.2020

Viimase nädala soojad sumedad õhtud on toonud öösorrid teedele. Jah, ränne käib. Ning näib, et see ettevõtmine on üsnagi tõsine, sest linnupüügivõrkudesse satutakse nüüd vaid hommikuhämaruses, ajal, mil kogu üürikese öö kestnud lend katkestatakse ning asutakse otsima päevast puhkepaika.

Kuigi öösorre püütakse sellel sügisel üsna mitmes paigas üle Eesti, on enim neid püütud ja rõngastatud siiski Viljandimaal: Tääksis (34), Vaiblas (23) ja Sürgaveres (22). Millest niisugune ühisaktsioon alguse sai?

Vaibla linnujaamaga võttis sotsiaalmeedia kaudu ühendust Soome ametikaaslane, kes uuris, kuidas käib öösorride rõngastamine Eestis ja ütles, et neil Soomes on rände ajal peibutamine üsna edukaks osutunud. Tasub proovida.

“Tundus põnev ja seadsime suurema silmaga võrgu veidi avatumasse kohta üles ning panime saadetud lindistuse mängima juuli lõpus. Tänaseks on rõnga jalga saanud 23 öösorri, parimal päeval 6 isendit,“ räägib Vaibla linnujaama juhataja Art Villem Adojaan. “Peamiselt tulevad võrku noorlinnud ja emaslinnud, kuid just viimasel nädalal on läinud liikvele ka vanad isased.“

Varasematel aastatel on sorre Vaiblas ikka võrkudesse trehvanud, kuid mitte nii palju. „On selge, et nende ränne on võrdlemisi varjatud, kuid tänavused suured rõngastusnumbrid annavad kindlasti kordus- või taasleidude näol uut põnevat informatsiooni,“ võtab Art Villem käimasoleva aktsiooni erakordsuse lühidalt lahti.

Kuna teave öösorride püüdmise tehnilistest üksikasjadest oli peaaegu et olematu, siis ei osutunud algus sugugi lihtsaks.

„Mis ta siin olnud on siis…,“ mõtiskleb Siim Ots Sürgavere Linnujaamast. „Alguses sai heal juhul ühe sorri öö peale kätte. Algselt tuli võrku ka paar korda ringi tõsta heina- ja silotegemiste tõttu, kuid praegusest asukohast tuli lõpuks ühe öö ja hommikuga isegi kuus sorri. Nüüd on püük jäänud ainult õhtu peale, sest vahest on hea siiski ka magada. Üldjuhul on ikka nii, et kui ilm on pilves, siis on ka võrk tühi. Aga kui taevas on selge ja veel kuu peaks ka paistma, siis võib oodata mitut silmapaari võrgust vastu helendamas…“

Raske ettevõtmine? Kindlasti! Ning ma ei ole mitte kunagi kuulnud linnu-uurijate poolt öelduna, et lindude püüdmine on lihtne. Aga miks peakski olema? Oma olemuselt on ju Looduse lollikstegemise kunst terve teadus.

Viimased öösorrid pühivad Eestimaa tolmu enda tiibadelt tavaliselt juba septembri esimesel poolel. Seniks aga palve kõikidele mootorsõidukijuhtidele: kui te märkate öisel ajal teel uudishimulikku punakat silmapaari, siis võtke kiirus korraks maha. Kõik teel või teepervel puhkavad öösorrid ei ole alati väga vilunud või ettevaatlikud. Igal aastal hukkub meie teedel küll teadmata arv linde, kuid on alust siiski arvata, et see hulk on senioletatust kordades suurem.

09.09.2020

Öösorride ränne on 2020. aastaks ümber saanud ning ehk on ka viimane sorr Eestimaa septembrikuise hommikukaste tiibadelt maha raputanud.

Kokku said aktsiooni käigus rõngad 120 öösorri, sealhulgas Tääksi linnujaamas Jaanus Aua poolt 39, Vaibla linnujaamas (Art Villem Adojaan ja teised) 27, Sürgavere linnujaamas Aarne ja Siim Otsa juhtimisel 25, Peantse seirejaamas Andrus Jairi poolt 21 ning Vahtramäe püügipunktis Randar Türkelilt 8.

Siiski oli 2020. aasta alles katsetamiste ja õppimise aasta ning kindlasti saavad 2021. aasta võimalikud tulemused olema paljuski paremad. Tuleb mõelda positiivselt! Igal juhul sai veenva kinnituse öösorride rände sõltuvus kuufaasidest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.