Vilsandi rahvuspark on Eesti kõige merelisem rahvuspark ja saarterikkaim piirkond, mille lõunaosas asub ka hallhüljeste seirekaamera.

Kaitseala pindala on 24 000 ha, millest 2/3 hõlmab meri. Siin asub Eesti läänepoolseim punkt – Nootamaa saar.

Vilsandi rahvuspargi eellugu ulatub aastasse 1910, mil loodi Vaika linnukaitseala – esimene kaitseala Baltimaades. 1957. aastal moodustatud Vaika riiklik looduskaitseala nimetati 1971. aastal Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks, millest 1993. aastal sai omakorda Vilsandi rahvuspark. Vilsandi rahvuspark loodi, et kaitsta Lääne-Eesti saarestiku mere- ja rannikumaastikke, siinset loodust ja kultuuripärandit.

Rahvuspargi ala jääb Natura 2000 võrgustikku Vilsandi, Tagamõisa ning Karala-Pilguse linnu- ja loodusaladena, et kaitsta üle-euroopalise tähtsusega elupaigatüüpe ning liike ja nende elupaiku. Aastal 1997 kanti Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimistusse. Rahvuspark on alates 1990. aastast osa Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast, mis kuulub UNESCO võrgustikku.

Vaata Eesti kaitsealade kohta lähemalt:

https://www.kaitsealad.ee/