Vaatame Eesti loodusrekordeid - LXXVIII osa

Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivjoonis, www.opiq.ee ja foto www.ilm.ee arhiiv

Sisu

 

Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale

Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale

Rekord nr. 225        Madalaim mõõdetud õhurõhk

Fikseeriti Väike-Maarja ilmajaamas 16.12.1982. aastal.

Õhurõhu absoluutseks miinimumiks registreeriti 936,0 hPa (702 mmHg). Õhurõhk hakkas langema 15. detsembri pärastlõunal ja 16. detsembri hilisteks õhtutundideks langes 936,0 hPa-ni. seejärel hakkas õhurõhk tõusma.

Rekord nr. 226      Kõrgeim merevee tase

Kõrgeim veetase registreeriti 9.01.2005. aastal Pärnus - 294 cm

Foto ilm.ee tormipiltide arhiivist. Pärnu linn 9.01.2005.

Foto ilm.ee tormipiltide arhiivist. Pärnu linn 9.01.2005.

Rekord nr. 227      2005. aasta jaanuaritorm

8.–9. jaanuaril põhjustas Põhja-Euroopat laastanud torm ka Eestis erakordse rannikualade üleujutuse ja tekitas suurt kahju. Iirimaal tekkinud tsüklon Gudrun (Skandinaavias Erwin) liikus üle Rootsi lõunaosa Läänemere poole ja tõi endaga kaasa orkaani tugevusega tuulepuhanguid.

Tsükloniga kaasnev õhurõhu langus ja tormituuled olid meie rannikualade veetaseme tõusu peamisteks põhjustajateks. Juba enne tormi saabumist oli merevee keskmine tase kõrge ja puudus jääkate. Tormiga kaasnenud tugevad edelatuuled soodustasid veetaseme tõusu teatud piirkondades, eelkõige Pärnu lahes.

Pärnus hakkas veetase tõusma 8. jaanuari õhtul. Pärnu veetase saavutas maksimumi 9. jaanuari hommikul kell 9, kui edelatuule kiirususeks mõõdeti 23–24 m/s (puhanguti 30–31 m/s).

 

Maksimaalne veetase ületas 20 cm võrra 1967. aasta tormi aegse taseme.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.