Hallivatimees rändas aastaga Saksamaa ja Poola piirides üle 10 000 km.
Foto pärineb Saksa uudistelehelt moz.de.
Sisuliselt iga hallivatimehe ja hallivatinaise elus tuleb ette perioode, mil tuleb rännata. Oma sünnikarjast tuleb lahkuda noortel huntidel, kes soovivad ise järglasi saada ning peavad selleks partneri ja territooriumi leidma. Selline iseseisvumisrännak võetakse tavaliselt ette elu teisel talvel. Mõni leiab uue elupaiga kodukarja territooriumile üsna lähedal, teine aga otsustab sootuks tõsisema rännaku ette võtta.
Pikemaid maadeavastamisi võib ka hilisemas eluetapis ette tulla - näiteks siis, kui partner hukka saab või kari hundijahihooajal laiali lüüakse. Ka siis, kui karjas “võim vahetub”, tuleb vanal juhil sageli (kuigi mitte alati) oma teed minna. Raske valik - kas jääda karja ning suurendada sellega oma toiduhankimise šansse või minna oma teed ja riskida nälja ning võõra hundikarjaga silmitsi sattumisega - tuleb langetada ka karjahierarhias kõige madalamal positsioonil oleval võsavillemil, kui teised karjaliikmed tal elu õite kibedaks teevad.
Sõltuvalt elupaigast, on ka hunte, kes rändavad kogu karjaga regulaarselt kaks korda aastas migreeruvatele saakloomadele järgnedes. Nii peavad pikki rännakuid ette võtma näiteks põhjapõtru jahtivad hundid. Oluliselt lühemaid iga-aastasi retki läbivad ka näiteks osa Yellowstone’i rahvuspargis elavatest huntidest, järgnedes vapititele, kes talvel pargi piiridest väljuvad ning veidi madalamal asuvatele rohumaadele siirduvad. Kogu allesjäänud perega tuleb uue territooriumi otsinguile asuda ka neil, kes on võitluses mõne suurema ja tugevama hundikarja vastu oma territooriumi kaotanud.
Lisaks on igal hundil ka erinev iseloom. Sestap ei maksa imestada, et kriimsilmadegi seas on “Nipernaadisid”, kes ei saa sinna midagi parata - neile lihtsalt meeldib seigelda.
Varasemalt oleme rääkinud Sloveenia hundist Slavcist, kes partneri otsinguil läbis aasta jooksul ca. 2000 km, rännates Sloveeniast üle Austria alpide Itaaliasse. Nüüd aga on meid üllatanud GPS-kaelusega varustatud kriimsilm Gustav, kes ajavahemikus märts 2019 kuni aprill 2020 on Saksamaa ja Poola piirides rännanud üle 10 000 km!
Jah, hundid on tugevalt territoriaalsed loomad, kes koostöös oma karja liikmetega kaitsevad oma kodupiirkonda teiste liigikaaslaste eest. Kuid hundid on ka väga liikuvad loomad!
Laura Kiiroja
