Foto näol on tegu USAs Indiana osariigis asuva Wolf Parki ülesvõttega ajast, mil nad tegid nii loomapargi huntide kui piisonite elu rikastamiseks iganädalasi 45-minutilisi sessioone, kus üks-kaks hunti viidi tugeva piisonikarja aedikusse. Testimise faasist nad kunagi kaugemale ei jõudnud. Enamasti rullisid hundid ennast mõnuga piisonisõnnikus ja imetlesid kauneid sõralisi. Jooksutrenni said loomad aga küll - tagaajaja rollis olid enamasti piisonid. Stressis ei tundunud olevat kummagi liigi esindajad. Pigem oli see vahva ja ohutu vaheldus üksluisele igapäevaelule loomaaias.
Foto: https://www.narniapets.com/
Piison on huntide kõige suurem saakloom - nad on hundi kui kiskja võimekuse tipp. Nagu allpool viidatud Poolamaa videolt näha, pole terve täiskasvanud piisoni vastu ühel hundil midagi panna. Piisoni murdmiseks on vaja kogu hundikarja koostööd ning õieti peab see piison juba eos üsna nigelas tervislikus seisundis olema.
Euroopa piison võib kaaluda üle 600 kg ning ligi 40 kg kaaluv üksik hunt neile hirmu nahka ei aja. Seda tunnistab ka käesolev video, kus piisonipoisid ennast nende ümber ringi kepslevast võsavillemist suurt häirida ei lasknud ning rahulikult rohtu edasi nosisid.
Video demonstreerib kenasti nii huntide jahikäitumist kui piisonite kaitsekäitumist. Huntide jahikäitumise esimene faas on alati potentsiaalse saaklooma testimine. Tiirutatakse ümber saakloomade ja proovitakse leida võimalust neid ühest või teisest küljest näksata, et leida see nõrk isend. Kui saakloom reageerib ja eest ära jooksma hakkab, võib olla see märgiks, et ta tunneb ennast nõrgalt ja haavatavana. Kui saakloom seisab aga rahumeelselt paigal, näitab see tema tugevust ja enesekindlust. See kehtib muidugi suurte saakloomade puhul nagu piison ja põder. Metskitseke peaks ikka oma väledad koivad kärmelt tööle panema - kiirus on metskitse trumbiks.
Piisonitel on sellise tüütu tiirutamise ja taguotsast näksamise vastu üks põhiline strateegia, mis on ka videos kenasti demonstreeritud. Taguotsad kaaslasega kokku ning sarved väljapoole - juhuks kui vaja hunti veidi kategoorilisemalt eemale peletada. Kui tegemist on piisonikarjaga, siis suunab kari oma pisipere ringi keskele ning täiskasvanud liikmed seisavad ümber võsukeste nii, et seljad jäävad üksteise poole ning sarved ringist välja, huntide poole.
Kui tegu on ühe-kahe hundiga, siis nad tervete piisonite puhul testimise faasist kaugemale ei jõuagi. Sellisel juhul ajavad pigem piisonid hunte taga kui vastupidi. Videos esinenud susi oli nutikas ning sai kiirelt aru, et tal šansid ei ole hääd (et mitte öelda täiesti olematud) ning enda tervisega riskida pole tal mõtet. Nii kui üks piisonitest sarved tema poole suunas ja tüütu kriimsilma peletamiseks paar kiiremat sammu tegi, andis susi alla. Aga mis sest, lõbus oli ikkagi! Sageli ju arvatakse, et kiskjad on oma saakloomade vastu agressiivsed. Nii see siiski pole. Hundid on oma saaklooma vastu sama kurjad kui meie oma jäätise või lambaprae vastu. Elevus, mitte agressiivsus on hulga täpsem sõna. Video leiab siit: https://fb.watch/32IuWGqB-g/
Laura Kiiroja
