National Geographic Eesti veebruarikuu numbris on tore artikkel ajakirjaniku kontaktist Kanadas Ellesmere’i saarel elavate polaarhuntidega! Lisaks sellele, et polaarhundid on oma madalamatel laiuskraadidel elavatest suguvendadest hulga heledamad, eristab neid ka inimhirmu puudumine.
Polaarhunt on hallhundi alamliik. Neid pole aga kunagi inimeste poolt eesmärgipäraselt hävitatud. Neid pole suureulatuslikult kütitud, mürgitatud, lõksudesse püütud ega piinatud (nagu on tehtud suisa patoloogilise vihaga). Euroopas ja Põhja-Ameerikas olid hundid nende tegevuste tagajärjel 20. sajandi teiseks pooleks sisuliselt väljasurnud. Ka tänapäeval on Euroopa ja Põhja-Ameerika hallhuntide kooseksisteerimine inimesega konfliktirohke: alates riigiti väga erinevatest ja muutlikest huntide küttimist ja kaitsmist puudutavatest regulatsioonidest ning lõpetades teedeehituse või metsaraie tagajärjel elupaikade hävinemisega. Lisaks veel konfliktid kariloomade kasvatajatega ning paljudes riikides levinud huntide salaküttimine.
Polaarhuntide kogemus inimestega piirdub seevastu eskimotega, kes on hunti alati sügava austusega suhtunud. Näiteks nunamiuti inuitid uskusid, et erinevalt nende kelgukoertest on huntidel hing! Lisaks neile on osal polaarhuntidel õnnestunud kohata ehk ka mõnd teadlast. Alles 2017. aastal köitsid loomasõpru vahvad pildid uudishimulikust Ellesmere’i saare hundist, kes taimi uurivate bioloogide telgiavast pea sisse pistis. (Õnneks oskasid teadlased uudishimul ja agressiivsusel vahet teha ning piiluri vastu vimma ei pidanud.)
Seega pole polaarhuntidel väljaarenenud niisugust tugevat kaasasündinud inimhirmu nagu Euroopa ja Põhja-Ameerika hallhuntidel. Seda näitavad ka uuringud loomaaias: sotsialiseerimine ehk inimhirmu vähendamise protsess on polaarhuntidega oluliselt lihtsam!
Polaarhuntide käitumine pakub huntide ohtlikkusele perspektiivi. Isegi inimhirmu puudumisel ei näe nad inimest saakloomana. Hunt muutub inimesele ohtlikuks eeskätt siis, kui ta on marutaudis või kui ta on õppinud inimest toiduga seostama (nt seeläbi, et inimesed on teda toitnud või matkalised endast metsa toitu maha jätnud).
https://www.
Pilte aastatetagusest teadlaste telki sisse piiluvast hundist leiab siit:
Laura Kiiroja
