Kahe ja poole aastaseks elanud isahunt rändas uue elupaiga otsingutel Pärnumaalt Narva taha, ületades selleks Narva-Jõesuu kandis piirijõe.
Foto: Marko Kübarsepp
Kanaküla lähistel Pärnumaal märgistati 06. septembril 2019 aastal isane hunt jälgimisseadmega. Vene jahimehed tabasid sama hundi 2020. aasta detsembris Kotelski looduskaitsealal.
Püüdmise hetkel oli isase looma vanus hinnanguliselt 16 kuud (sündis 2018. aasta mais). Isend oli väga heas toitumuses, kehakaal oli 38 kilogrammi. Ta oli pärit 13-pealisest hundikarjast, mis koosnes vanemate paarist, kaheksast kutsikast ja kolmest varasema pesakonna kutsikast, kes täitsid „lapsehoidja“ rolli.
Sünnikodust lahkus ta küllaltki tavapärase „teise laine“ ajal – sügisel, oktoobri keskpaigas. Liikudes alguses ida suunal, võttis territooriumiotsingutel susi õige pea suuna põhja poole, kuni lõpuks Soome laht edasiliikumisele piiri pani. Seejärel rändas hunt katkematult ida suunal, kuni lõpuks 19.11.2019 öösel Narva-Jõesuu asula kohal Eesti–Vene piiri ületas. Ühtlasi tähendas see konkreetse looma puhul jälgimisprotsessiga seonduvate välitegevuste lõppu, kuna iseenesest mõistetavalt ei ole selline tegevus meie idanaabri juures välisriikide kodanikele lubatud. Nii jäi ainsaks võimaluseks kriimsilma tegemistel silma peal hoida arvutiekraanilt taevakanalite kaudu edastatud punkte vaadates.
Pärast Narva jõe ületamist elas hunt paar kuud territooriumil, mis enne Teist maailmasõda kuulus Tartu Rahulepingu alusel Eesti Vabariigi koosseisu – Narva ja Vanaküla vahelises piirkonnas. Jaanuari-veebruari vahetusel on aga selgelt tuvastav isendi käitumise muutumine reviiri kasutuse osas. Ilmselt oli põhjuseks liigikaaslasest emasloomaga kohtumine. Tõenäoliselt leidis Eestist pärit rändur paarilise koos korraliku kaasavaraga, milleks oli ligi tuhande ruutkilomeetrine piirkond, kus edaspidi ühiselt elama asuti. Reviiri keskpunkt jäi Kotelski looduskaitsealale. Kahjuks lõpetas jälgimisseade tehnilise rikke tõttu enneaegselt andmete edastamise 08. juunil 2020. aastal.
Nii kadus hunt lõplikult radariekraanilt ning järgmine kord kuulsime temast alles 2021. aasta veebruaris, kui Venemaalt tuli teade, et otsitakse kummalise kaelarihmaga hundi omanikku…
Kaelarihmaga hunt olla kütitud 2020. aasta detsembris koos ühe samal aastal sündinud isase kutsikaga Kotelski looduskaitsealalt. Karjas olevat olnud 7 hunti, kellest 5 pääsesid puhta nahaga. Võib olla üsna kindel, et ta oli üks karja juhtpaarist ehk siis oma esimese ja ka viimase pesakonna kutsikate isa. Hundi rändetee pikkus oli umbes 900 km, linnulennult umbes poole lühem. Tema liikumine üle piiri tõestab, et Narva jõgi ei ole hundile mingiks rändetakistuseks ning et Eesti ja Venemaa vahel toimub huntide verevahetus (geenisiire).
Marko Kübarsepp
