Hallhani Anser anser
Kui peaksime märkama hallhanesid salkades orasepõldudel või heinamaadel toitumas, siis on suure tõenäolisusega tegu noorte veel mittepesitsevate lindudega sest täisealiseks saadakse alles kolmandal või neljandal eluaastal. Teiste läbirändavate hanedega võrreldes on hallhaned suurimad ja silmnähtavalt heledama halli sulestikuga kusjuures tiibade esiservad võivad päikeselise ilmaga paista koguni valgetena. Noorlindude roosakas noka värvus sarnaneb jalgade värvusele ja muutub täiskasvanuna tüki maad oranshimaks.
Meie roostunud merelahtede servaaladel ja läänepoolsematel merelaidudel võiks tänavu pesitseda üle viiesaja hallhanede haudepaari. Roostikes ei ole pesamaterjali puudust sest kuivanud pilliroovartes ja lehtedest saab uhke pesakuhja, aga laidudel tuleb leida, kas mõni varjulisem paik, aga sobib ka magesõstra põõsas.
Hallhane pesa
Meie hallhanedel on arvestatav hulk vaenlaseid: roostike servaaladel pääsevad lamandunud roovalle mööda pesitsejaid kimbutama rebased, kährikud, shaakalid, suurtest lindudest arvukad merikotkad ja mittepesitsevad rongad ning varesed. Kuigi isaslind peab pesa juures valvet, siis sellest lihtsalt ei piisa. Merelaidudel on pesitsuskonkurentideks kühmnokk-luiged ja suurema ja tugevama vastu lihtsalt ei saa ja hanepaar tõrjutakse lihtsalt välja.
Tavaliselt muneb emaslind aprillikuu teises pooles pesasse neli kuni kuus kareda koorega kollakasvalget muna (iga päev ühe muna). Ettevaatlikud ja pesitsemise ajal peidulised hallhaned on äärmiselt tundlikud häirimise suhtes ja võivad pesa kergelt maha jätta. Haudumine kestab neli nädalat ja pesalt lahkutakse koos poegadega juba järgmise päeva hommikul.
Hallhanede vaatlused: LINK
