01.36 - 18.54 
-0.33% 
Emahunt W003F toodi Isle Royale’i saarele 2018. aasta sügisel, paari kuu pärast oli ta sealt juba läinud.
Foto: National Park Service
Aprilli keskel kirjutasime Eesti seiklejahundist, kes kodukandist ligi 900 km kaugusele rändas ning naaberriigis endale pruudi leidis. Pikad rännuteed ei ole hundi kui tugevalt territoriaalse liigi puhul küll teab mis tavalised, kuid on siiski täiesti normaalsed. Seiklushimulisi maailmaavastajaid on huntide seas niisamuti kui inimeste seas. Hundid, kes kord on liikuma asunud, võivad rännakul olla ka kuni kaks aastat. Põhjus, miks rännak ette võetakse, võib olla nii noore hundi kodukarjast lahkumine ja “eneseotsingud” laias maailmas (ehk oma territooriumi ja kaaslase otsimine), kui ka vana karja lagunemine, mõne olulise karjaliikme hukkumine või mõni muu suur elumuutus.
Oleme juba rahvuslooma väljakuulutamisest saati hoidnud silma peal maailma kõige pikemal kiskja-saaklooma uuringul, mis leiab aset USA-s, Isle Royale’i saarel. Alates 2018. aastast on Isle Royale’ile pulbitseva põdrapopulatsiooni ohjamise ning ökosüsteemi tervise taastamise eesmärgil mandrilt hunte juurde viidud. Nimelt oli saare algne hundipopulatsioon sisuliselt välja surnud (alles oli vaid kaks tugevalt suguluses hunti, kes omavahel järglasi ei saanud), sest kliimasoojenemise tõttu ei tekkinud mandri ja saare vahel talviti piisavalt püsivat jääsilda, mis oleks võimaldanud uute isendite sisserännet.
Üks huntidest, kes 2018. aasta oktoobris mandrilt kinni püüti ja saarele toimetati, oli 4-aastane emaloom, teadusliku nimega W003F. Vaatamata saare rikkalikule toidulauale, otsustas iseteadlik hundiproua ennast teadusuuringust eemaldada. Pärast nelja kuud saareelu, 2019. aasta jaanuari lõpus avaneski talle see võimalus, kui saart ümbritsevale Ülemjärvele moodustus haruldane jääsild. Ligi 20st saarele toimetatud hundist ainsana ületas W003F 30 km pikkuse jääsilla ning naases Minnesotasse - 20-30 km kaugusele kohast, kus ta sügisel kinni püüti. Ei tea, kas polnud kodu ja pere enam endine, või mõtles hunt, et “kui juba, siis juba”, aga ta otsustas edasi liikuda. Järgneva aasta jooksul läbis W003F Minnesotas ja Ontarios tuhandeid kilomeetreid ning ületas Kanada ja USA piiri kahel korral. Viimaks otsustas ta siiski Kanada kasuks ning on alates 2019. aasta oktoobrist enamuse ajast Ontarios veetnud. Erandiks vaid kaks ekskursiooni tagasi sünniosariiki Minnesotasse (veebruaris ja märtsis 2020). 2020. aasta lõpus lakkas hundi GPS-kaelus töötamast ning edasisi andmeid tema liikumisest pole, kuid selleks ajaks veetis ta enamuse ajast juba üsna paiksena Ontarios. Ilmselt sai seiklemisest selleks korraks küll.
Kaart: Isle Royale’i rahvuspargi Facebook’i leht Wolves and Moose of Isle Royale
Ega’s muud kui tervitame ettevõtlikke võsavillemeid, kes koroonapiirangute ajal meiegi eest reisivad, ning loodame, et meil õnnestub tulevikus veel W003F-ist kuulda (ja seda mitte surmakuulutuse näol).
Laura Kiiroja
