Kuidas kriimsilm jäi pika ninaga

Postitas Aasta Loom - P, 23.05.2021 - 09.09
Sisu

 

17. mail jagas Eesti Jahimeeste Selts üht harivat videot hundist - seekord Leedust. Video pakub väärt võimaluse saada aimu hundi söögipoolise hankimise keerukusest. Nimelt on kaks hunti märganud jahimeeste seatud söödaplatsil maiustavat metsseapere ning üks väike põrsas sobiks hundile ju kenasti hamba alla. Siiski ei ole metssiga hundile kerge saak! Nagu videost näha, on metssea-mammal metsloomale kohaselt korralikult väljaarenenud kaitsestrateegia ning ta oskab hundi oma võsukestest vägagi agressiivselt eemale tõrjuda. Kriimsilmad jäävad jälle pika ninaga.

Tõepoolest, huntide edukus jahipidamisel ei ole kuigi suur. Sõltuvalt piirkonnast ja saakloomast on hinnanguliselt vaid 10-20% huntide jahipidamise katsetustest edukad ehk lõppevad hundi jaoks söömaajaga. Seetõttu on hunt evolutsiooniliselt arenenud nõnda, et ta oleks pidevalt valmis saaklooma märkama ning jahivõimalusest kinni haarama. Tema motivatsioon saaki jälitada ja rünnata peabki olema oluliselt suurem, kui motivatsioon süüa. Sellega on ka seletatav, miks hundid lambaaeda sattudes vigastavad või murravad rohkem lambaid, kui nad süüa suudavad. Tegu pole mitte ahnuse või “verejanuga”, vaid evolutsiooniliselt kujunenud ellujäämisstrateegiaga, mille kohaselt peab hunt kinni haarama igast võimalusest saaklooma jahtida. Kuna lammastel on kodustamise tulemusena enesekaitse ja kiskjatõrje strateegiad käitumisest välja juuritud, siis lambakari ongi hundi jaoks üks suur võimaluste kari. Eriti kui puudub karjavalvekoer, kes hundi minema peletaks.

Leedu jahimehe kommentaarist jäi selgusetuks, mida ta täpsemalt silmas pidas, rääkides probleemist, et inimesed näevad hunte päevasel ajal ja kohtades, kus neid varem pole olnud. See, et hundid ka päeval aktiivsed on, ei tohiks küll kellelegi üllatus olla. Ilmselt ei pidanud jahimees silmas ka antud videot, sest see oli salvestatud rajakaameraga (mitte inimese poolt) looduses, kus hundid jahtisid oma looduslikku saaklooma. Leedus on hundipopulatsioon kuulu järgi tõesti kasvujärgus, kuid see on pigem positiivne, sest olemasolevad numbrid näitavad, et hunte pole seal kuigi palju - erinevate allikate kohaselt 140-300, mis on võrreldav Eesti hundipopulatsiooniga. Hundid ei ole Leedus kaitse all ning seiret neile ei tehta, mistõttu populatsiooni arvukusest päris selget pilti pole. See, et küttimislube jagatakse Leedus heldelt, kuid hunte kütitud eriti ei saada, on märk sellest, et arvukus on pigem väiksem kui suurem. Võrreldes Eesti ja Leedu pindala, on sealne huntide asustustihedus kindlasti Eesti omast madalam.

 

Laura Kiiroja

Algartikkel EJS lehel: https://www.ejs.ee/video-hundid-uritasid-leedus.../...

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.