Rasvatihane Parus major
Kõik tunnevad rasvatihast, seega lindude välimuse kirjeldamine on ülearune.
Pesakoha valib emaslind ja tema on ka peamine pesaehitaja. Pesapõhi saab paksu sambla või samblikuvaiba, mis vooderdatakse sulgede ja muu pehme materjaliga – vahel ka kunstmaterjaliga. Selle aja sisustab isaslind laulmisega, andes teada, et pesapaik on hõivatud, hoiatades kaasat võimalike ohtude eest ja asub mõne sissetungijaga heitlema oma ja kaasa koha eest „päikese all“. Pesakast on parim pesapaik, aga rasvatihaste pesi võib leida kõige erinevamatest kohtadest.
On ju rasvatihase ja puukoristaja munad sarnased? - LINK
Mune pesas on sagedamini seitse kuni kaksteist ja emaslind alustab haudumisega vahel isegi mitmeid päevi enne täiskurna munemist. Munade hulk oleneb paljus, kuidas eelmine talv üle elati, miiline oli toitumus ja ka tervislik seisund. Vahel võib munade arv pesas olla oluliselt suurem, aga siis on samasse pessa munenud ka mõni teine emaslind.
Haudumine kestab rasvatihasel paar nädalat või mõned päevad vähem ja sel ajal toidab emaslindu isaslind. Tihasepojad ei kooru üheaegselt vaid paari, kolme päevaga. Sel ajal soojendab emaslind veel tihasepoegi ja hilisemal noorlindude toitmisel on jälle emaslind aktiivsem.
Juba mõned päevad enne pesast lahkumist kostab pesast häälekat säutsumist. Tihasepojad lahkuvad pesast olenevalt ilmadest alates kuueteistkümnendast elupäevast, aga viimased pesapojad kuni neli päeva hiljem. Selleks ajaks on nad suutelised veidi lendama, aga vajavad veel jupp aega vanemate poolset toitmist.
Mingi osa rasvatihased pesitsevad suve jooksul teist korda.
