Mida šaakal sööb?

Postitas Aasta Loom - P, 06.06.2021 - 11.51
Avapilt
Sisu

Rebase ja hundi sugulased - šaakalid - on Tallinna elama kolinud. Kaader on võetud koolilaste rajakaamerale jäänud videost.

 

Kahe nädala eest näitasime videot Tallinna koolilaste rajakaamerasse jäänud šaakalitest. Seepeale küsiti, miks tundub šaakal kompostihunnikutes käies söönuks saavat ja hunt mitte, ometi šaakal ja hunt näivad vaid suuruse poolest erinevad. Sel nädalal tutvustamegi täpsemalt šaakali toidulaua iseärasusi.

 

Tõsi, suurus on hundi ja šaakali menüü määramisel oluline faktor. Hallhunt on tippkiskja, kes kaalub täiskasvanuna enamasti 30-40 kg. Euraasias elav harilik šaakal seevastu kaalub täiskasvanuna 7-15 kg ning on ökoloogilise niši poolest mesopredaator ehk keskmise astme kiskja. Erinevalt hundist on šaakal pigem omnivoor, sest taimne toit moodustab tema menüüst 20-40%.

 

Keskmise taseme kiskjana on šaakal otsene toidukonkurent punarebasele. Ungaris läbiviidud uuringu kohaselt kattuvad šaakali ja punarebase toidulauad 73% ulatuses. Enamasti maitsevad šaakalile väikesed kuni keskmist kasvu saakloomad: jänesed ja pisinärilised, linnud, putukad, kala, sõraliste talled. Kui pakutakse, ei ütle ta ära ka kodulindudest ega lambatalledest. Suurte saakloomade puhul on šaakal traditsiooniliselt pigem raipesööja - ta pistab nahka selle, mis suurkiskjatest järele jääb. Lisaks meeldib šaakalile kangesti prügilates maiustada.

 

Siinkohal tuleb aga märkida, et šaakal on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt hämmastavalt paindlik koerlane. Šaakalid võivad elada üksinda või 2-5-liikmelistes gruppides. Erinevalt huntidest puudub šaakalitel (olenemata grupi suurusest) selge sotsiaalne hierarhia. Sotsiaalse grupi suurus sõltub keskkonnatüübist, saakloomade mitmekesisusest ja arvukusest, mesopredaatorite arvukusest ning tippkiskjate (peamiselt huntide) arvukusest. Uuringud on näidanud, et piirkondades, kus hunte on vähe (või hundid sootuks puuduvad), kuid suuri saakloomi on palju, on šaakalid võimelised vähemalt mingil määral üle võtma ka hundi kui tippkiskja rolli, moodustades suuremaid karju ning jahtides koostöös karjaliikmetega suuremaid saakloome (ka täiskasvanud sõralisi). Kui tippkiskjaid on piisavalt, jahivad šaakalid pigem väiksemaid saakloomi ja üksinda - nii nagu rebased. Seetõttu on teadlased šaakalit tunnustanud tema võime eest vahetada oma jahistrateegiaid kord hundi, kord rebase stiilis.

 

Huvitavaks näiteks šaakali sotsiaalsest paindlikkusest on hilistel 1970. aastatel läbiviidud uuring Iisraelis. Seal uuriti loodukaitsealal elavaid šaakaleid, keda looduskaitseala töötajad toitsid iganädalaselt. Toitumisalale viidud kana, loomakasvatuse ja jahinduse jäägid ning hukkunud lehmad ja eeslid moodustasid 95% kohalike šaakalite menüüst (ülejäänud 5% oli peamiselt prügi). Sellistes tingimustes moodustasid šaakalid kaks suurt karja: üks 20-liikmeline territoriaalne kari ja teine 10-liikmeline. Ülejäänud šaakalid elasid üksikuna. Rekordiks oli 35 šaakalit korraga 10-ruutmeetrisel alal toitumas! (Kogu šaakali populatsioon oli siiski enam kui poole suurem.) Tegemist polnud mitte kooperatiivse jahtimisega, vaid kooperatiivse toiduressursi kaitsmisega. See näitab, kuivõrd kohanev on šaakal liigina - sobivate tingimuste esinedes on nad võimelised ka võõraid šaakaleid hästi taluma.

 

Laura Kiiroja

 

Tekstis mainitud uuringud: 

Hayward, M.W; Porter, L; Lanszki, J; Kamler, J.F; Beck, J.M; Kerley, G.I.H; Macdonald, D.W; Montgomery, R.A; Parker, D.M; Scott, D.M; O’Brien, J; Yarnell, R.W. 2017. Factors affecting the prey preferences of jackals (Canidae). Mammalian Biology, 85: 70–82.

Lanszki, J; Heltai, M; Szabó, L. 2006. Feeding habits and trophic niche overlap between sympatric golden jackal (Canis aureus) and red fox (Vulpes vulpes) in the Pannonian ecoregion (Hungary). Canadian Journal of Zoology, 84: 1647–1656.

Macdonald, D.W. 1979. The flexible social system of the golden jackal, Canis aureus. Behavioural Ecology and Sociobiology, 5: 17–38.

Markov, G. 2012. Golden jackal (Canis aureus L.) in Bulgaria: What is going on? Acta Zoologica Bulgaria, 4: 67–71.

Negi, T. 2014. Review of current worldwide status, distribution, ecology and dietary habits of golden jackal, Canis aureus. Octa Journal of Environmental Research, 2 (4): 338–359.

 

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.