Jäljed kõrvuti

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Karude jälgi mõõdetaks päka laiuse järgi. Talviste karupoegade päkalaius on pildil seitse sentimeetrit ja päkk sirgub enne talvitumist veel kuni paari sentimeetri võrra laiemaks. Emakaru päkk on kolmeteist sentimeetrine ja sellised ongi täiskasvanud emaslooma jälje mõõdud. Täiskasvanud isaskaru jälg on sentimeetri võrra suurem ja eriti suurte isendite päkajälg võib küündida seitsmeteist sentimeetrini, aga selliseid võimsate isendite jälgi kohtab harva. Täiskasvanud isendite kaal jääb meie karudel 90 ja 200 kilo vahele. Suguküpseks saadakse kolme aastaselt, aga esmakordselt poegitakse nelja, viie aastaselt ja järeltulijad saadakse üle aasta. Noorel emakarul on tavaliselt 1–2, vanemal 2–3 poega, väga harva kuni 5. Heal õnne korral võib karude eluiga küündida üle kolmekümne aasta.

Karude arvukuse välja selgitamiseks peavad jahimehed tegelema suvise jäljeloendusega, mis nõuab jahiala metsa head tundmist, kogemusi ja on ajamahukas ettevõtmine. Andmed edastatakse Keskkonnaagentuuri ulukispetsialistidele, kes andmed modelleerivad, et saada enne talve tõepärane pilt meie karude arvukusest. Püüame siis edastada ka lugejatele täpsema ülevaate karude olukorrast meie metsades.

Sellel emakarul on kantseldada mitu jõmpsikat

Mida vanemaks karud saavad seda heledamaks „pleegib“ nende kasukas. Valget kurgualust „pudipõlle“ kannavad esimese eluaasta karajõmpsikad, aga osa neist veel järgmisel aastalgi.