Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXI osa

Postitas Looduskalender - R, 23.07.2021 - 08.08
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu ( www.loodusemes.ee )

Sisu

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

 

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

 

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Loe lisaks Eesti Looduse 2004. aasta numbrist: LINK

Raadi mõisa park

Raadi mõisa park

Rekord nr. 325       Eesti suurimad linnapargid

Eesti suurimad linnapargid asuvad oodatult Tallinnas ja Tartus. Suurimaks pargis kavandatakse Lasnamäele rajatavat Tondiraba parki, pindalaga 28 hektarit. Samuti Lasnamäel asuva Pae pargi pindala on 21 hektarit ja Tartu Raadi pargi pindala on 19.59 hektarit.

 

Siberi karuputk

Siberi karuputk

Rekord nr. 326       Kõrgeimateks sirguvad rohttaimed

 

Siberi karuputk           Heracleum sibiricum

 

Eestis kasvab inimestele täiesti ohutu pärismaine liik – siberi karuputk. Kasvades teeservades, põõsastikes ja puisniitudel. Võib heades kasvukohtades sirguda kuni pooleteise meetriseks. Teadmiseks, et taime noori võsusid on varemalt isegi toiduks tarvitatud.

Muret valmistavad hoopis sisse toodud suured ja võimsa kasvuga võõrliigid, mida ei maksaks isegi puudutada ja taimede tõrjega on juba aastaid vaeva nähtud.

 

Hiid-karuputk       Heracleum mantegazzianum

 

Sosnovski karuputk         Heracleum sosnowskyi

 

Mõlemad liigid valgete õitega ja kasvavad kuni viie meetri kõrgusteks ning neid võib kohata kasvamas pea kõikjal Eestis, vähem saartel, sagedamini Lõuna- ja Lääne-Eestis.

Võõrliigid on sarnased nii väimuselt, kui omaduste poolest, nende suurus paistab vägagi muljetavaldavana. Lehelabad võivad sirguda meetristeks ja lehtede laius jääb ainult pisut tagasihoidlikumaks. Suve lõpus võib õitsenud taime varre läbimõõt maapinna lähedal ületada kümmet sentimeetrit.

Need võõrliigid õitsevad ainult üks kord, seejärel taim sureb, aga õitsemiseni võib taimel kuluda mitmeid aastaid, mis sõltub kasvukohast ja mullaviljakusest.

Sosnovski karuputk

Sosnovski karuputk

Võõrliikidest ja nende tõrjest: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.