Igal suvel koostab Keskkonnaagentuur aruande Eesti ulukiasurkondade seisundist. Nii ka tänavu. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte hundi käekäigust.
Arvukuse põhjal hinnates läheb Eesti hundil paremini kui viimase kümne aasta jooksul. Pesakondi ehk kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel 31, seejuures neist kolm karja elasid osaliselt ka Lätis. Kõik pesakonnad sündisid mandril, saartel möödunud aastal hundikutsikaid ei sündinud. 31 pesakonda teeb 2020. aasta sügiseseks ehk jahihooaja-eelseks üldarvukuseks veidi vähem kui 300 võsavillemit kogu Eesti peale kokku.
Suurenenud arvukus on peamiselt 2019/2020 jahihooajal valitsenud lumevaese talve tulemus, mil hunte kütiti vähem - 64 isendit. Tänavusel jahihooajal kütiti hunte oluliselt rohkem - 129. Seejuures on teada, et kindlalt lasti maha 9 karja juhtemased, aga eeldatavasti lasti juhtemaseid kokku 17. Lisaks suri üks juhtemane muudel põhjustel (arvatavasti võõraste huntide poolt murtud). See tähendab, et 31st möödunud aasta pesakonnaga karjast võisid ligi pooled oma juhtemase kaotada.
Aruandes olid üles loetletud kõik huntide patud, mis samuti vastavalt sute arvukuse kasvamisele olid suurenenud. Hundi arvele kirjutati 2020. aastal 1326 lammast, mis on tunamulluse 842 lambaga võrreldes tunduvalt rohkem. Ära tuleb märkida, et 40% üle Eesti murtud kariloomadest murti Raplamaal ning nendest kolmandik murti kolme lambakasvataja maadel. Nagu juuresolevast tabelist näha, on Raplamaa ka varasematel aastatel murdmisjuhtude poolest esirinnas olnud. Ilmselt ei ole siin tegu mitte Rapla eriliselt lambamaiate huntidega, vaid pigem jäävad sealsed kariloomade kaitseks rakendatud meetodid vajaka. See-eest tuleb kiita hiidlasi, kellel õnnestus oma lambaid niivõrd hästi kaitsta, et ühtki murdmisjuhtumit möödunud aastal ei esinenud.
Oma kodustatud suguvendade, koertega ei olnud sutel möödunud aastal suhted kuigi hääd. Hundid murdsid või haavasid kokku 52 koera, kellest 50 olid hoovikoerad, 2 aga jahikoerad.
Aruanne teeb optimistliku kokkuvõtte, et tänavuse talve suur huntide küttimine (suunatuna just probleempiirkondadesse) on olnud tulemusrikas, sest kahjustusi lambakasvatajatele on sel kevadel möödunud aastaga võrreldes üle kahe korra vähem. Raplamaal ja Harjumaal tänavu kevadel kahjustusi polnudki! See on küll tore uudis lambakasvatajatele, aga et ka hundid saaksid normaalset karjaelu elada, oleks vahva, kui Eestis pöörataks huntide küttimise kõrval sama palju tähelepanu ka mitteletaalsetesse kiskjatõrjemeetoditesse investeerimisse. Lambakasvatajad vajaksid riigi poolt selles vallas oluliselt rohkem abi.
Laura Kiiroja
Foto: Tarmo Mikussaar
Täispika ulukiseire aruande leiab siit (see on ka tabelite allikas):
https://www.ejs.ee/wp-content/
Teated
