Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXII osa

Postitas Looduskalender - R, 30.07.2021 - 10.10
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Ruhnu muuseum 

Nedrema puisniit

Nedrema puisniit ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Rekord nr. 326        Meie suurim puisniit

Suurim Nedrema puisniit asub Pärnumaal Koonga vallas Kalli lähedal Nedrema külas olles üks suurimaid pärandkooslusi nii Eestis ja kogu Euroopas.

Niidetava ja hooldatava ala suuruseks on umbes 100 hektarit ja puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu, kus kasvab236 liiki soontaimi. Kaitsealustest taimedest leidub 15 liiki käpalisi, kusjuures enamik neist on esindatud suure hulga isenditega. Lisaks veel mükoloogide seas tuntud liigirikka seenestikuga, sealhulgas rohkete haruldaste või vähelevinud seeneliikide poolest. Huvipakkuvaim on Punase raamatu liigi roosa riisika esinemine, see on üks kolmest leiukohast Eestis, lisaks veel vähem kui kümne leiukohaga esindatud seeni leidub puisniidul neli liiki.

Kuidas saab Nedrema looduskaitsealale: LINK

Suur sirmik

Suur sirmik

 

Suur sirmik        Macrolepiota procera

 

Rekord nr. 327        Meie kõrgeimaks kasvav seen

Selleks on kahtlemata suur sirmik, meie seeneilma kõrgeim seen. Tavaliseks kasvukõrguseks 15 kuni 30 sentimeetrit.

Vanarahvas kutsus suurt sirmikut lõoseeneks.

Suur sirmik on meie metsade tavaline söögiseen ja kergelt äratuntav, eelistades  teeäärseid  kasvukohti. Nimetuse „ühe jalaga metshärja liha” on seen välja teeninud enamgi, kui meie teised seened. Suur sirmik on parim seen shnitslina  praadimiseks, meenutades maitselt vasikaliha. Marineerida või soolata sirmikut ei maksa. Küll võib seent kuivatada, ``et seenejahu valmistada. 

2017. a sügisel õnnestus Ruhnu saarel pildistada sirmikut, mille kõrgus oli ligi nelikümmend sentimeetrit. Kohalik rahvas kutsus teda Ruhnu uueks tuletorniks. Epp Haabsaar.

2017. a sügisel õnnestus Ruhnu saarel pildistada sirmikut, mille kõrgus oli ligi nelikümmend sentimeetrit. Kohalik rahvas kutsus teda Ruhnu uueks tuletorniks. Epp Haabsaar.

Foto Ruhnu muuseum

Rekord nr. 328         Meie soolaseim mineraalvesi

1969. aastal rajatud Ruhnu puuraugu (787,4 m)  

Ruhnu mineraalvesi väljub 1969 aastal rajatud teadaolevalt sügavaimast puuraugust - 787,4 meetrit. Pärinedes suure mineraalisisaldusega Kambiumi veekihist, mis lasub vahetult graniitsel aluskorrakivimeil. Ruhnu mineraalvee kiht on üks veerikkamaid Eestis olles settekivimitest avastatud mineraalvetest suurima soolade sisaldusega (17,1–17,7 g/l). Olulistest mikroelementidest peab ära märkima broomi (48–54 mg/l), mille sisaldus on suurem, kui teistes Eesti tuntud mineraalvetes.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.