Video salvestas ja pildistas Karl Adami
Värbkakk
Värbkakk Glaucidium passerinum
Suvemeenutus on üles võetud juunikuuses Vändra metsas Pärnumaal.
Euroopa pisemad kakulised on umbes kuldnoka mõõtu: kehapikkus algab väiksematel viieteistkümnest sentimeetrist, kuid isegi veidi suurematel emaslindudel jääb see paarikümnest sentimeetrist lühemaks. Kui väiksemate isendite kaaluks on vaid poolsada grammi, siis suurematel ainult paarkümmend grammi rohkem. Tiibade siruulatus jääb kolme-, neljakümne sentimeetri vahemikku.
Sugupooled on aastaringselt sarnases sulestikus. Värbkakkude pea on kehaga võrreldes väike ja saba lühike. Suured silmad ja nokk kollased, kulmutriibud heledad ning nende näol puudub kakkudele omane näoketas. Jalad sulised, küünised tumepruunid.
Praegusel ajal tegutsetakse pigem hommiku- või õhtuhämaruse aegu, aga ka päevasel ajal sest ööpimeduses võib värbkakk ise sattuda teiste suuremate kakuliste jahisaagiks. Kuna värbkakkude kuulmine pole niivõrd terav, kui teistel kakulistel peavad väikesed röövlid enese elatamiseks kasutama nägemise abi.
Lennupilt on värbkakkudel lainjalt pehme. Saaki varitsetakse sageli metsa või võsa ja lageda ala piirimail. Vahel päris avalikult, kas kuuseladvas või mõnel kuivanud oksatüükal istudes, kuid paigale tardunud värbkakku on raske märgata. Värbkakud pole eriti inimpelglikud lastes oma tegemisi päris kenasti jälgida.
Keda väikesed röövlid jahivad?
Isegi osadest suurematest värvulistest käib värbkakkude jõud üle. Lagedatel aladel jahitakse väiksemaid närilisi. Hää jahiõnne korral kogutakse varusid, kas puude õõnsustesse või lindudele üles seatud pesakastidesse sest vastu talve kolitakse inimasustusele lähemale – sinna kus talilinde toidetakse.
Talvituma võib värbkakke jääda meile umbes tuhatkond. Enamus meie tänavusuvistest noorlindudest on hulkunud lõuna poole, aga põhja- ja ida suunalt on meile saabunud talvitujate lisa sealsete noorlindude näol.
Värbkakkude vaatlused: LINK
