Aulid on kõige väiksemad sukelpardid. Mõlema sugupoole kaal algab umbes poolest kilost ja isegi suuremate isendite kaal ei küüni kiloni.
Oktoobrikuus sulgisid isaslinnud hundsulestikku, muutudes kontrastselt valge ja mustjaspruuni kirjuks ning kahe peene kulunud musta sabasule asemele kasvasid pikemad sabasuled. Isalindude noka tüvik ja tipp on tumehallid. Noka keskosa on kollakaks või isegi roosaks.
Aulipaar
Emaslindude sulerüü on aasta läbi peaaegu sarnane. Külgkael valge, nokk tumehall, lagipea kael ja selg tumepruunid, alapool valge, tiivaalused tumehallid ning saba lühike. Sarnased näevad välja ka tänavused noorlinnud.
Rannikualadel võime kohata ka suuri auliparvi, siseveekogudel märkame auliseltsinguid rände aegu Peipsi järvel. Talvituma jäänud auliseltsingutest, nende toitumisest ja käitumisest arutleme juba jõulukuul.
Aulide arvukus on viimase kümnendi jooksul oluliselt kahanenud ja linnud on põhjendatult arvatud Euroopas ohustatud liikide hulka.
Aulide vaatlused: LINK
