Video LK-team
Laanepüü Tetrastes bonasia
Laanepüüde elupaiku otsida ja tegutsemisjälgi võime märgata niiskemates segametsades, mille koosluses kasvab ka kuuski ja mände. Talvisel ajal toitutakse lepa, kase, haava, paju ja sarapuu sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.
Metsad, kus laanepüüd tegutsemas peaks olema vähemalt kolmekümne aastased ja nende elutingimusi halvendavad arvukad lageraided.
Meie metsade kõike arvukamate kanalisite talviseks arvukuseks võiks hinnata veidi üle saja tuhande isendi.
Laanepüüd tunneme ära pisikese pea ja jässaka kehaga järgi. Nii isas-, kui emaslinnud paistavad sarnase suurusega, kaaludes umbes kolme-neljasaja grammi ringis vahel. Kehapikkust nelikümmend sentimeetrit ja tiibade siruulatus lennupildis poole meetri ringis.
Suvised noorlinnud sarnanevad nüüdseks, sügisese sulgimise järel vanalindudele.
Isaslinnu kurgualusel võime märgata valges raamistuses suurt ja musta laiku. Silmade kohal erepunast kulmutriipu ja muidugi kuklatutti. Silmavärv on kõigil punakaspruun, nokk must ja pisike.
Emaslinnu kurgualune paistab valkjas ja kuklatutt vaevu aimatav. Isaslinnuga võrreldes paistab emaslinnu sulestik veidi kahvatumana.
Tänavusuvised noorlinnud sarnanevad sügisese sulgimise järel vanalindudele.
Värskelt sadanud lumel jälgi märgates võiks ümbrust tähelepanelikumalt uurida.
Laanepüüde vaatlused: LINK
