Videos kuuleb hundikarja ulgumist ja lõpus näeb ka võsavillemeid lumise metsa all.
Tekst: Laura Kiiroja
Video autor: Krisztina Gayler
Video allikas: The 06 Legacy
Inimesi on seinast seina. Mõne jaoks on hundiulg kõige kõhedust tekitavam heli ilma pääl. Teise jaoks on midagi müstilisemat ja lummavamat raske ettegi kujutada. Milliseid tundeid tekitab teis looduse ürgne kutse?
Oma autobiograafilises raamatus “Wolf Land” on ameerika hundispetsialist Carter Niemeyer arutlenud järgmiselt:
“Agressiivsed hundid on looduses haruldased. Ilmselt on see inimloomuses uskuda, et iga oksaraksatus metsas tähendab, et keegi tuleb meid ära sööma. Võib-olla me ei kardaks hunte nii palju, kui nad oleksid vaiksed loomad. Inimesed räägivad sageli hundiulust ja kui õudustäratavalt see kõlab, aga minu jaoks on see elu parimaid kogemusi iga kord, kui ma seda kuulen. Ma olen huntidega töötanud 30 aastat: olen roomanud nende urgudesse; olen tunginud nende pesapaikadesse; olen püüdnud neid lõksu, kui nad on ärritatud; olen surunud neid maha, kui neil silmad põlevad peas ja nad on minu peale igati õigustatult pahased. Me oleme üksteisele silma vaadanud. Nad on minu peale päris jämedahäälselt ja ähvardavalt urisenud. Kuid niisugust huntide agressiivsust, millest räägivad nädalalõpu kangelased, pole minul veel õnnestunud kogeda. Nad veedavad ühe öö metsas ja tulevad tagasi, hingetud, rääkides, kuidas hundid püüdsid neid tappa ja kogu nende toidumoona nahka pista. Ükski teine loom ei tekita niisuguseid jubejutte, kuigi karud, puumad ning isegi põdrad ja hirved (liiklusavariides) tapavad iga-aastaselt palju rohkem inimesi, kui hundid seda eales teeksid.”
Carter Niemeyer on enim tuntud oma oskuse poolest hunte (elusalt) püüda. Carter täitis võtmerolli 1990. aastate keskel aset leidnud projektis, kus hundid taasasustati USA põhjapoolsesse Kaljumägede piirkonda, sealhulgas Yellowstone’i rahvusparki ja Idaho osariiki. Tema autobiograafilised raamatud “Wolfer: A Memoir” ja “Wolf Land” on ääretult tore ja hariv lugeda. Soovitame soojalt ning loodame, et kunagi saavad need raamatud ka eestikeelse tõlke.
