Foto: Soome loodusfotograaf Lassi Rautiainen jälgis Kuhmos oma varjes 2005. aastal ühe hundi ja karu haruldaselt sõbralikku suhet ja sai rea fotosid, kus hunt ja karu koos ringi liiguvad ja hullavad. Enamasti on kaks kiskjat ikkagi üksteisele konkurendid.
Tekst: Laura Kiiroja
On teada, et karude jaoks teevad hundid elu tihtipeale kergemaks, sest huntide murtud saakloomi õnnestub mõmmikutel enamasti üsna hõlpsalt üle võtta. Huntide käpakäik on selle võrra muidugi keerulisem. Huvitaval kombel on uuringud aga näidanud, et huntide murtud saakloomade arv hoopis väheneb, kui karud on liikvel. Puumade puhul on ju risti vastupidi: kui karu ajab puuma saaklooma juurest minema, on kaslane sunnitud kiiresti uuele jahile minema ning kokkuvõttes puuma murtud saakloomade arv suureneb. Küsimus, miks see on huntide puhul teisiti, on seni jäänud selge vastuseta.
Detsembris avaldatud rahvusvahelises teadustöös püüti pilti rohkem selgust tuua. Uuriti nii Skandinaavia kui Yellowstone’i rahvuspargi suurkiskjaid. Eesmärgiks oli paremini mõista, milliste mehhanismide kaudu karud huntide kiskjakäitumist mõjutavad.
Teadlased keskendusid ressursikonkurentsile ja vahetule konkurentsile. Ressursikonkurents esineb siis, kui kaks liiki tarbivad ühes piirkonnas ühte ja sama saakloomaliiki. Mida rohkem üks kiskja saakloomi murrab, seda vähem jääb neid alles teisele kiskjale. Vahetu konkurents tähendabki konkureerivate liikide vahetut kahjulikku kokkupuudet. Näiteks on vahetu konkurentsiga tegu siis, kui karu tuleb kutsumata külalisena huntide einelauda ning ajab nad minema, varastades sedasi huntide saagi.
Selgus, et kiskjate vahelise konkurentsi mehhanism sõltub suuresti aastaajast. Ressursikonkurents on prevalentne pigem suvisel ajal, mil nii kriimsilmad kui mõmmikud himustavad sõraliste vasikaid. Vahetu konkurents mängib olulisemat rolli aga täiskasvanud põtrade ja vapitite murdmiste aegu ehk kevaditi (Yellowstone’is siiski ka suviti, sest seal paistavad suurkiskjad nii täiskasvanud kui vastsündinud sõralisi suvel üsna võrdselt murdvat). Õnneks talvel karud põõnavad ning hundid saavad veidi rahulikumalt hingata.
Ei ole veel päris selge, miks vahetu konkurents ajab puumad rohkem ning hundid vähem saakloomi murdma, kuid samas uuringus leiti, et kui karud on liikvel, tegutsevad hundid vahel oma saaklooma korjuse kallal kauem kui muidu. Võimalik, et hundid on puumadest altimad piirkonda kauemaks jääma, et uuesti oma korjuse juurde pääseda ja seda karu eest kaitsta. Sotsiaalse kiskjana on tal selles ettevõtmises puumaga võrreldes selge eelis.
https://nbcmontana.com/news/
Teadustöö on leitav siit: https://esajournals.
