Tekst: Laura Kiiroja
Kas olete kuulnud, et Eestis on hundi sotsiaalmajanduslik kandevõime mitu korda väiksem kui looduskeskkonna kandevõime? See tähendab, et loodusesse sobiks metsasanitare oluliselt rohkem, kui meie ühiskond talub. Eks hundi arvukuse ohjamine olegi pigem poliitiline kui bioloogiline küsimus. (Seda mitte ainult Eestis, vaid kõikjal maailmas, kus hunt inimesega maid jagab.)
Sotsiaalmajanduslik kandevõime on aga ajas muutuv, mistõttu tuleb seda regulaarselt üle hinnata. Viimati toimus meil vastav uuring aastatel 2005-2006, nii et aeg uueks ülevaateks on küps. Sestap ongi Tartu Ülikooli Terioloogia õppetool võtnud enda kanda juhirolli uues Baltimaade ühisuuringus inimeste suhtumisest meie kolme suurkiskjasse, puudutades lisaks hundile ka karu ja ilvest. Lisaks Tartu Ülikoolile osalevad uuringu läbiviimisel Eesti Maaülikooli Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, Läti Riiklik Metsauuringute Instituut “Silava” ning Loodusuuringute Keskus Leedus.
Käesolevaga kutsume kõiki teidki julgelt uuringu küsimustikku täitma! Ühiskonna hoiakutest tervikliku pildi saamiseks on ääretult oluline, et vastajate seas oleks võimalikult erinevaid inimesi - seda nii vanuselt, ametilt kui elukohalt. Uuringus osalemiseks ei pea elama maal, ei pea omama kogemusi ega kokkupuudet suurkiskjatega, ei pea olema neid oma silmaga näinud. Iga ühiskonnaliikme arvamus on oluline, isegi kui see arvamus on neutraalne. Sotsiaalmajanduslik kandevõime on piirkonniti erinev ning sõltub paljudest faktoritest, sealhulgas inimasustuse tihedusest, maakasutusest, inimeste keskkonnateadlikkusest ja kogemusest. Käesoleva uuringu eesmärgiks ongi saada terviklik ülevaade ühiskonna suhtumisest suurkisjatesse, mitte kajastada vaid otseste huvigruppide vaateid.
Seega kel vähegi mahti, leidke 20 minutit ja vastake uuringu küsimustele siin: https://survey.ut.ee/index.
Teie vastused aitavad kaasa suurkiskjate teaduspõhisele ohjamisele ning inimeste ja suurkiskjate vahelise konflikti leevendamisele.
