Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Diana Grandmaire
Keskkonnaamet avaldas aprillis pressiteate, milles rõhutas kiskjakahjude ennetustöö vajalikkust ning andis ülevaate viimasest suurkiskjate tekitatud kahjude statistikast.
Tähelepanelikud hundihuvilised ehk mäletavad, et 2020. aasta jahihooajal kütiti Eestis poole rohkem hunte, kui paaril varasemal aastal - ametliku statistika järgi 129 kriimsilma. (Võrdluseks: 2018. aasta jahihooajal kütiti 67 hunti ning 2019. aastal 64 hunti. Tänavu lõppenud jahihooajal kütiti taas 60 hunti.) Huntidele suunatud toonane tugev küttimissurve oli ajendatud tavapärasest kõrgemast pesakondade arvust (31 hundipesakonda üle Eesti) ning 2020. aasta kõrgest murtud lammaste arvust.
Kibe huntide küttimine tundub olevat oma eesmärke täitnud, sest nagu võib lugeda Keskkonnaameti pressiteatest, on hundi poolt kariloomade kasvatajatele põhjustatud kahjude hulk oluliselt vähenenud. Kui 2020. aastal murdsid hundid Eestis 1326 lammast, siis 2021. aastal vaid 496! Huntidest sootuks enam meelehärmi valmistavad hetkel hoopis karud. Mõmmikute kirglik suhtumine mesitarudesse läheb riigile hüvitiste näol peaaegu kolm korda rohkem maksma, kui metsakutsude nõrkus lammaste vastu. Ka karukahjude tõusu üks põhjustest on suurenenud karude arvukus.
Tänapäeval on eesmärgiks inimese võimalikult konfliktivaba suurkiskjatega kooseksisteerimine. Ikka selleks, et suurkiskjate arvukus oleks piisavalt suur täitmaks nende ülivajalikku rolli ökosüsteemis. Ja selleks, et me ise oleme õnnelikumad, kui loodus meie ümber on tervem ja terviklikum. Sellest perspektiivist ei saa suurkiskjate küttimine olla ainus ega ka mitte esimene lahendus kiskjakahjude vähendamiseks. Kõige enam tuleb rõhku panna kahjude ennetamisele, kaitstes oma varasid (kariloomi ja mesitarusid) metsloomadele mitteletaalsete meetoditega. Eesti riik kompenseerib loomaomanike ja mesinike kiskjakahjustuste ennetamiseks tehtud kulutusi 50% ulatuses. See protsent võiks ideaalis muidugi veelgi kõrgem olla, kuid suureks abiks on seegi.
Väga positiivne oli pressiteatest lugeda, et osa põhjusest, miks huntide murtud lammaste arv on nii drastiliselt vähenenud, peitub kindlasti lambakasvatajate poolt tõhusamini rakendatud kiskjatõrjemeetmetes - eeskätt korraliku (ehk piisavalt kõrge viierealise) elektriaia ja karjakaitsekoerte mõjus. Korraliku elektriaia olulisust rõhutab Keskkonnaamet ka mesitarude kaitsmisel. Samuti on oluline toidujäätmeid ja loomakasvatuses tekkivaid jäätmeid mitte metsloomadele kättesaadavaks teha. Hundid ja karud on targad loomad ning õpivad kiiresti, kus kerge vaevaga süüa saab. Seda ei saa neile sugugi ette heita.
Lõpetuseks tsitaat Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvilt: „Nii nagu inimene lukustab oma auto ja kodu ning ei jäta rahakotti lohakalt laokile, tuleks ka mesila- ja loomaomanikel oma vara kahjustamist ennetada. Kaitseta jäetud vara kahjustamise eest ei ole mõistlik metsloomi süüdistada.“
Rohkem infot ning tabeli 2021. aasta karu- ja hundikahjude kohta leiab Keskkonnaameti pressiteatest:
https://keskkonnaamet.ee/
