Video: Tristan Orecchioni
https://www.facebook.com/
Ulgumine ei ole ainus meetod, mida hundid kaugdistantsilt suhtlemiseks kasutavad. Olfaktoorsel ehk lõhnapõhisel kommunikatsioonil on loomariigis väga suur roll.
Antud video on filmitud Prantsuse Alpides loodusesõbra Tristan Orecchioni rajakaamera abil. Orecchioni poolt maha jäetud sõnum ei jäänud metsaelanikel sugugi märkamata. Postituse sisu osas oli ilmselt igaühel oma tõlgendus, aga üks on kindel - teema oli kirgiküttev, sest sisuliselt igaühel, hallivatimehest käbikuningani, oli sõna sekka öelda. Külmaks jättis see vaid metsseaproua, kes küll sõnumid tähelepanelikult üle luges, kuid omalt poolt kommenteerida ei söandanud.
Kuigi meie oleme peaasjalikult visuaalsed loomad, on tegelikult ka inimesel üsna hea lõhnataju ning see mängib meie elus (juba näiteks partneri valikul) suuremat rolli, kui sageli arvatakse. Siiski pole meie lõhnataju võrreldav paljude teiste loomariigi esindajate võimekusega. Näiteks koerte lõhnameel on 10 000 - 100 000 korda tugevam kui inimesel! Eks huntidel koerlastena on see lõhnataju koeraga midagi sarnast, kui mitte veelgi tugevam. Lõhnamärgised (mitte ainult uriin ja ekskremendid, vaid ka lõhnanäärmetest erituvad lõhnad, karvatuustid jne) annavad loomadele tohutu palju informatsiooni ümbritseva keskkonna ja seal viibijate kohta. On eluliselt oluline teada, kes, kus, kui palju ja millal sinu keskkonnas liigub.
Liigisiseselt aitavad lõhnamärgised huntidel nii enda territooriumi piire märgistada, kui ka näiteks potentsiaalset partnerit kohtingule kutsuda - isasloomad saavad emase uriini lõhna järgi kenasti teada, kas too parasjagu indleb või mitte. Kuid antud video illustreerib suurepäraselt, et ka liikideülesel olfaktoorsel kommunikatsioonil on suur roll ning loomad on väga altid selles osalema. Näiteks annab säärane metsa-Facebook aimu, kui palju on ümbruskonnas konkurente ja kui tugevad nad on. Samuti, egas läheduses jõlgu neid kõige hirmsamaid elukaid, inimesi. Kui jah, siis on oluline tähele panna, kas lõhn on värske või juba hajunud ehk kas tuleb kiiremas korras plehku panna või pole tarvis pabistada. Lisaks on oluline teada, kui palju on piirkonnas saakloomi ja millises tervislikus seisundis nad on. Nõrgale tervisele viitavate lõhnamärkide tajumine on igale endast lugupidavale kiskjale väga oluline, sest väetimaid isendeid on lootust hamba alla saada. Kusjuures seda viimast koera omadust, mis hundilt pärit - terviseindikaatorite märkamist - on inimesed oskuslikult enda kasuks rakendanud, treenides koeri inimeste teatud haiguste tuvastamiseks või haigustega toimetulekul abistamiseks. Näiteks on koeri treenitud teatud vähivormide või isegi koroona tuvastamiseks ning madalast veresuhkru tasemest või algavast epilepsiahoost märku andmiseks.
Lõpetuseks aga meeldetuletus kõikidele koeraomanikele. Füüsiline koormus ei ole neljajalgse sõbrakesega jalutamas käimisel sugugi ainus eesmärk. Vähemalt sama tähtis on kommunikatsioon ning ümbruskonnast info ammutamine. Andke jalutuskäikudel koerale aega nuusutada ning märgistada. Teie ei pruugi selle tegevuse tähtsust hoomata, kuid koerale on see liigiomane ja eluliselt oluline käitumine. Tema heaolu sõltub sellest suurel määral ning mis muud eesmärki see koeraga jalutamine ikka taotleb, kui aeg pühendatud koera heaolu tõstmiseks.
