Metsaliste nuhtlus

Postitas Looduskalender - L, 17.09.2022 - 12.12
Autorid

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes

Põdrakärbes ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

 

Põdrakärbeste arvukus on paiguti meie metsades marjulistele tõeliseks nuhtluseks eriti põdraradade või jahimeeste soolakute vahetus läheduses.

Nukust väljunud põdrakärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu ta jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend võib jääb kuni paarikümne meetriseks sest tegu on kehvade lendajatega.

Põdrakärbes

Põdrakärbes

Liikuva ohvri soojuskiirgus aitab põdrakärbsel oma väljavalitu tabada, et tema kasukasse peituda. Seejärel vabaneb põdrakärbes oma tiibadest murdes need vastu looma karvkatet sest eeldab, et temal neid enam tarvis ei lähe ja ilma tiibadeta on hoopis mugavam tihedas kasukas toimetada.

Seega peaks metsas liikujale sügisel soovitama: kata hoolikalt kinni oma pea, kael ja käsivarred. Kanna kapuutsiga jakki või hangi omale sääsevõrk.

Põdrad püüavad tülikatest vereimejatest kõigiti vabaneda, aga põdrakärbsed kannatavad välja nii puude vastu nühkimise, kui poris püherdamise. Karvkattes püsimisele aitavad kaasa pikad hambuliste küünistega varustatud jalad ja põdrakärbse keha katvad karvad muidu siledal kitiinkestal.

Põdra kasukas võib kärbes elutseda kuni tuleva aasta suveni kuigi talvega jääb neid seal arvestatavalt vähemaks.

Inimeste kõnepruugis põdrakärbsed „hammustavad“ kuid tegelikult torkab kärbes imukärsa isandalooma nahast vere imemiseks lihtsalt läbi nii nagu putukad astla.

Veri on vajalik mõlemale kärbse sugupoolele toitumiseks ja soo jätkamiseks mis putukamaailmas mõneti harukordne: munad arenevad emaskärbses kuni isend nö muneb ühe tõugu kes leiab põdrakasukas omale nukkumiseks koha. Selliselt möödub nende eluring ja emaskärbsel ongi vähe järglasi mis pole putukamaailmas sugugi tavaline. Teadlaste arvavamust mööda võib emaskärbsel olla vaid mõnikümmend järglast.

Põdrakärbse nn hammustus kus kärbes oma süljega segatult verd imes läheb kupla ja kiheleb päris mitu päeva. Viimasel aastakümnel on täheldatud, et tundlikele inimestele võivad hammustused tekitada isegi allergilisi nähte.

Metsast väljudes on abiks tihe kamm ja hoolikas rõivaste puhastamine nii väljast, kui seestpoolt. Kui põdrakärbse nuhtlus väga hulluks tikub minema tuleb metsast lihtsalt jalga lasta..

Meie metsadesse on siginenud uus nuhtlus ehk kevadised ja väiksemad hirvekärbsed, aga nendest juba tuleval aastal, kui nad liikuma hakkavad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.