Rabahani Anser fabalis
Rabahaned meil ei pesitse, aga läbirändel märkame linde nii põldudel kui teistel kultuurmaastikel „keha kinnitamas“. Umbes veerandsada tuhat rabahanedest teeb meil sügisel rändepeatuse ja läbirändajaid võime kohata veel novembrikuu teisel poolel
Tegelikult jagunevad läbirändavad rabahaned kaheks alamliigiks ehk oma pesitsuskoha järgi kas tundras või taigavööndis, aga nende rändeteed meil osaliselt kattuvad:
Tundra-rabahani Anser fabalis rossicus
Taiga rabahani Anser fabalis fabalis
Rabahanede alamliigid olgu huvilisele lihtsalt teadmiseks.
Rabahaned kõrrepõllul. Tamme, Võrtsjärve rannik
Rabahanesid võime rände ajal kohata nii sisemaal, kui rannikul. Lennupildis jätavad rabahaned üsna tumeda mulje: pea ja kaelasulestik hallikaspruunid, seljasulestik ning päranipuala mustjaspruun, kõhusulestik ühtlaselt hallikaspruun. Kui aga ülelendava hanede kõhul peaks paistma tumedamaid laike, võivad need osutuda hoopis suur-laukhanedeks. Tegelikult kohtab segaparvedes rändavaid hanesid päris sageli, aga suur-laukhanede parvi kohtamegi sügisel ülelennul: LINK
Põldudel toituvaid rabahanesid jälgides võime täheldada rabahanede musta noka keskel eredalt oranži „mustrikirja“, mis on igal linnul erinev nagu meie sõrmejäljed.
Vanalindude jalgade värv oranž, aga noorlindudel veel veidi kollakamat tooni.
Rabahanede kaal jääb kolme ja nelja kilo vahele.
Rabahanede vaatlused: LINK
Hanede rändeparv
