Ilmus raamat Eestis kasvavatest tarnaliikidest

Postitas Looduskalender - K, 24.02.2016 - 01.36
Autorid

Raamatu esitlusel käis Kristel Vilbaste

Sisu
TarnadEsmaspäeval, 22. veebruaril esitlesid Mare Toom, Jaan Liira ning Thea Kull Tartu Ülikooli loodusmuuseumis oma uut raamatut "Tarnad" (303 lk).
 
Esitlusel raamatusarja tutvustades ütles loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg, et tegemist on raamatusarja teise meie elurikkust tutvustava monograafiaga. Esimene - "Riisikad" ilmus 2011. aastal. Samas õhutas ta teadlasi selliseid raamatuid kirjutama: "…sest kui jätkame samas tempos, siis saavad kõik Eesti liigid raamatutes põhjalikult käsitletud alles 40 000 aasta pärast."
 
Tarnade raamatus on põhjalikud tutvustused meie 70 tarnaliigi kohta, samuti on ära toodud levikukaardid. Määramisjuhised on mõnevõrra unikaalsed kogu maailmas ja teevad raskesti määratavad tarnad selgeks nii algajale kui ka asjatundjale.
 
Kõige põhjalikuma töö tarnamääraja koostamisel tegi ära Mare Toom. Ta ütles, et kui varem teati tarnasid ehk põhiliselt selle järgi, et "tarnad on kolmekandilised, lõikheinad ümmargused ja kõrrelised sõlmelised", siis nüüd on olemas tõesti põhjalik määraja. Paljusid määramistunnuseid avastasid uurijad isegi alles määraja koostamise ajal, selleks kulus kümme aastat.
 
Raamat on illustreeritud rohkete fotodega. Nende järgi on lihtne ka tarnaliike ära tunda. Fotode autor Jaan Liira sõitis mõne tarnapildi tegemiseks mitu korda teisele poole Eestit kohale, vahel olid pildistamisobjekti aga lehmad juba nahka pannud. Raamatus on pilte ka peendetailidest, fotosid on tehtud ka ülisuurte suurenduste abil.
 
Raamatu üks autoritest Thea Kull ütles, et tarnade eluga sai tema tuttavaks alles teisel kursusel bioloogia praktikumis. Aga valides tarnad hiljem oma uurimisobjektiks, on ta teinud õige valiku. Sest uudsust pakuvad tarnad siiani, samas on tarnu määrata oskavaid spetsialiste tänapäeva uuringuprojektides väga vaja.
 
Esitlusel viibinud botaanik Erich Kukk rääkis, et omal ajal tegid nad Viktor Masingu ja Anu Kaldaga otsuse, et esimesel kursusel tudengitele praktikumides tarnu ei õpetata, sest see oleks tudengid botaanikast eemale peletanud. Taolist määrajat tollal veel ei olnud, olid ainult keerulised määramistabelid, mille põhirõhk oli kindlatel tunnustel, mida looduses tavaliselt leida ei õnnestunud. 
 
Raamatu on välja andnud kirjastus Loodusfoto.
 
Viimane ilmunud tarnaraamat nägi välja selline:
 
 
Autor Leonid Enari „Eesti tarnad“, Tartu 1943.
 
… ja lihtsalt teadmiseks:
Leonid Enari (31. III 1914 Tartu – 20. II 2004), botaanik, bioloogiadoktor (1944). Lõpetas 1940 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Oli Tartu ülikoolis assistent ja 1943–44 botaanikaaia direktori kohusetäitja. Läks 1944 Saksamaale, oli seal 2 aastat Wiesbadeni Eesti põgenikelaagri komandant ja seejärel Geislingeni Eesti suurlaagri esimees ja haridusosakonna juhataja. Siirdus 1949 USA-sse, oli Portlandis Lewise ja Clarki kolledžis keemiaõpetaja ning Portlandi ülikooli keemiaõppejõud, 1957–82 Los Angelese arboreetumi vanembotaanik ja botaanikasektori juhataja, pidas California Ülikoolis botaanikaloenguid.
 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.