Laanerähn

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn        Picoides tridactylus

Alustuseks peaks ütlema, et meie laanerähnid kuuluvad omaette „kolmevarbaliste“ perekonda sest kõigil meie teistel rähnidel on varbaid neli.

Laanerähnid asustavad meie looduslikemaid metsi ehk seal kuhu metsamasinate ligipääs on raskendatud ehk teisisõnu pole veel laanerähnide elupaiku suudetud eriti vähemaks raiuda. Talvine arvukus võiks mandril olla umbes kümme tuhat isendit sest meie suursaatel on lind suisa haruldane. Neid peetakse meil paigalindudeks, aga talveks saabub neid meile põhjast ja kirdest lisaks.

Laanerähnide vaatlused ei ole eriti sagedased ehk seegi tuleneb kõrvalistest metsadest: LINK

Laanerähn

Pea kõikide rähnide sulestikus oleme harjunud märkama midagi punast (v.a. väike-kirjurähni emaslinnul), aga kolmvarvastel puudub punane värv sulestikus.

Isaslinnu pealael näeme kollast „mütsi“. Emaslinnu kannab üleni musta valgekirjut sulestikku.

Keskmise suurusega laanerähnil pikkus jääb veerand meetriseks veidi üle poolesaja grammise kaalu juures. Tumedast sulestikust eraldub hele seljatriip, põskedel märkame musti vööte. Lindude külgedel paistavad pikivöödid.

Lühikese ja tugeva noka abil saab laanerähn oma toidupoolise

Järjekindel lind võib kogu lühikese talvepäeva toituda ühel ainsal puul, kui teda ei segata ja söödavat leidub.

Majandusmetsadest me laanerähne pesitsemas ei kohta sest seal ei kasva enam sobivaid, tõeliselt vanu kuuski.