Raieliikide valikust ja rakendamisest puhkemetsades

Postitas Looduskalender - R, 13.01.2023 - 13.13
Autorid

Artiklisarja koostab säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Image
Terviseradade plakat Auga parkmetsas
Sisu

Terviseradade plakat Auga parkmetsas

Metsandusakadeemilise diskussioonita ja avalikustamata põhjustel lõpetati kaitsemetsade staatus ja järjepidevus 10.12.2008. a vastu võetud metsaseaduse parandusega, mis jõustus 1.01.2009. a.

Puhkemetsad muutusid selle muudatuse tõttu majandusmetsadeks ehk tulundusmetsaks, kus metsaseadus lubab teha uuendusraiet: kuni 6 (7) ha pindalaga lageraiet ja 10 ha pindalaga turberaiet. Sellest ajast alates kahtlen, kas Eestis ikka täidetakse veel kestliku metsanduse standardeid ja metsakasvatuse head tava, rääkimata metsameeste kutse-eetika järgimist kui puhkeala lagedaks raiutakse.

Iga küla ja suurema asula juures on üks või mitu kodumetsa või kogukonnametsa, mida kohalikud elanikud soovivad kõrghaljastusena säilitada, st majandamist püsimetsana kus uuendusraie ei ole mõistlik. Neil metsadel on väga oluline kultuuriline, sotsiaalne ja loodushariduslik väärtus, lisaks elupaik ja kasvukoht seal elavatele looduslikele metsaliikidele, sh kaitsealustele ja ohustatud liikidele. RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) aga mõtles välja 2017. aastal lageraiepõhise majandamise nn KAH (kõrgendatud avaliku huviga) puhkemetsades. Samas üldplaneeringute koostamise protsessis nõudis RMK, et kõik raieviisid oleksid lubatud ja ka Erametsakeskus soovitas metsaomanikel osaleda samas protsessis ja kirjutada järgmine tekst: „Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistutel jätkata tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel.“ Sellisel juhul üldplaneering ei täida oma ülesannet ja eesmärki. „Maakonna- ja vallaplaneeringutes on enamik tänaseid konfliktseid alasid määratletud kaitsemetsadena ja eeldati, et seal kasutatakse valik- ning sanitaarraie võtteid, sisuliselt siis püsimetsamajandust. Vahetult enne kaitsemetsade mõiste kaotamist koostasid spetsialistid nii tänastele looduskaitseteadmistele vastavad kaitsemetsade majandamise meetodid kui raiete visuaalse maastikuplaneerimise põhimõtted. Eksperttasemel on RMK-l olemas väga head sisulised soovitused, vaja on vaid tahet nende rakendamiseks. Või poliitilist otsust ja seadusemuudatust, et RMK peab neid rakendama,“ soovitas Anneli Palo (17.12.2020). Avalik pöördumine tehti 6.4.2021 (viide).

Lisame siia väikese materjalide loetelu, mis koostati „Eesti metsakaitsealade võrgustiku“ projekti (1999-2001) töögrupi (viide) poolt enne kaitsemetsade kaotamist.

  1. Örd, A. (2000) Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. Tartu. URL: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:45616
  2. Kuuba, R. (toim.) (2001) Kaitsemetsade majandamisjuhised. Projekti “Eesti metsakaitsealade võrgustik” kaitsemetsad majandamisjuhiste töögrupp. Triip Grupp, Tartu.
  3.  Muru, T., Külvik, M. (2002) Maastikuplaneerimise põhimõtete integreerimine metsakasutuse planeerimisse. Teoreetiline ülevaade ja metoodika kirjeldus. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool. (Tellija RMK)
  4. Muru, T. (2004) Maastikuplaneerimise põhimõtted metsakasutuse planeerimises. Metsamaastiku visuaalse kvaliteedi ja kultuuripärandi hoiu kavandamine, Tartu.
  5. Kaitsemetsade määratlemise ja majandamise juhend: metsanduse ja looduskaitse praktikutele. (2004) Koostajad: Triin Amos, Lembit Maamets, Ülo Mander, Anneli Palo, Peep Põntson, Kristjan Tõnisson, Kaili Viilma, Jürgen Öövel. Toimetaja: Ivar Etverk, Aino Kalda, Asko Lõhmus. URL: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:13769

Riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana pooldab 41 protsenti ja pigem pooldab 36 protsenti elanikest; seda pigem ei poolda seitse protsenti ja ei poolda viis protsenti elanikest. 12 protsenti vastanutest ei võtnud antud küsimuses seisukohta.

Püsimetsandus võimaldaks saada riigimetsast tulu pika aja vältel nõnda, et säiliks metsamaastikule omane ilme, elurikkus ning inimestele olulised kodumetsad.“ (ELF 9.1.2023, viide)

Selge see, et rahvas on vanade puhkemetsade maha raiumise vastu ja ei saa aru RMK uuendusraiete, eelkõige lageraiete, meetodite kasutamise ainuvõimalikkusest kodumetsades. Petitsioon lageraied ajalukku (5.9.2018, viide).

Puhkemetsade uurija Endel Tappo (1925-1985) kaitses 1972. a põllumajanduskandidaadi väitekirja „Parkmetsade planeerimise ja majandamise põhijooni Tallinna ümbruse parkmetsade näitel“. Ta koostas ka 1967. a trükise „Pargimetsade ja nende kujundamine raietega“, kus räägitakse hooldusraiete, rekonstrueerimisraiete, sanitaarraiete ja peakasutusraiete eesmärkidest puhkemetsades, kusjuures esteetilisuse kaotanud puistute asendamisel pakutakse üksikpuude või häiludena puude eemaldamist, mitte lageraiet. Hiljem kirjutas August Örd (2000) raamatus "Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis“ kuidas puhkemetsi hoiti kaitsemetsadena.

Kasutusel olnud metsakategooriad määrasid (1991-2008) metsa olemasolu eesmärgi ja kasutamise sihtotstarbe: hoiumets loodusobjektide hoidmiseks, kaitsemets keskkonnaseisundi kaitsmiseks, tulundusmets majandusliku tulu saamiseks. Rannametsad, olulise saagikusega marja- ja seenemetsad (puhmarindega metsad), maanteede ja raudteede äärsed metsad, linnade rohelise vööndi metsad ja asulate rohealade puistud, parkmetsad ja metsapargid jt puhkemetsad (rekreatiivne mets) määrati metsataksaatorite poolt kaitsemetsadeks.

Kunagine Luuasaare metsavahi koht peale riigimetsa 4,4 ha lageraiet (16.10.2017)

Kunagine Luuasaare metsavahi koht peale riigimetsa 4,4 ha lageraiet (16.10.2017)

Lisaks KAH aladele sätestas RMK üksikisiku kõrgendatud huviga alad (ÜKH) ja määratleb teavituskohustuse seal tehtavatest töödest. ÜKH on alad, mis piirnevad vahetult elamutega või avalikus kasutuses olevate hoonetega.2022. a jaanuaris enam seda peatükki RMK kodulehelt ei leidnud.

Kuidas puhkemetsi sel sajandil majandada nii, et mets saaks täita kõiki olulisi mitmekülgseid hüvesid (ökosüsteemiteenuseid)?

Rohealade, puhkemetsade majandamise ja hooldamise aluseks tuleb võtta:

  • Metsamaastiku hooldamisest on Kristiina Hellström 2010. a välja andnud õpiku „Maastikuhooldus“, kus metsale on pühendatud 2. peatükk (56-73), sh puhkemetsade hooldusele ja maastiku kujundusele lk 65-73. Väga asjalik käsiraamat kõikidele maaomanikele kes on paratamatult kodumaastiku hooldajad ja kujundajad.
  • Eino Laasi kõrgkooli õpikus „Metsamajanduse alused“ peatükk „Metsarekreatsioon“ (2011: 576-605) ja „Dendroloogia ja pargindus“ (2019: 614-617). Puhkemetsade hooldamisel tuleb rakendada parkmetsaraiet või pargivalikraiet. Ka nendes õpikutes ei soovitata kasutada lageraiet. Paraku RMK on isegi KAH aladel kasvavate puistute uuendamisel eelistanud just lageraiet, vähemal määral turberaiet.
  • Puhkemetsi tuleb majandada püsimetsadena (viide). Vajalik on taastada metsaseaduses tulundusmetsa kõrvale teised metsakategooriad: kaitsemets ja hoiumets.

Järgmistes artiklites tutvustame Kristiina Hellströmi ja Eino Laasi puhkemetsade hooldamise väljavõtteid õpikutest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.