Metsatüübid, mis võiks rahule jätta

Postitas Looduskalender - R, 20.01.2023 - 11.11
Autorid

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Image
Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos
Sisu

Haruldaseks on jäänud ka soometsad. Madalsoometsa kasvukohatüüp kollase võhumõõga õitsemise ajal Niitvälja soos (8.6.2013)

On metsatüüpe, mille väärtus seisneb nende looduslikkuses ja kus sae järele küünitada pole tarvis. Jätkem nad lihtsalt rahule.

Armastatud puhkemetsad on vanemad mustika- ja pohlamännikud või krõbisev-kuivad luitemännikud. Need metsad hooldusraiet ei vaja. Küll on intensiivse kasutuse korral vaja kaitsta seal puhma- ja samblarinnet, mis rohke tallamisega kergesti hävib.

Vanemaid kuusikuid ei maksaks harvendada, sest raiega võib kergesti vigastada allesjäävaid puid ja nende juuri. Kuusk on väga tundlik vigastuste suhtes ning võib haigestuda juurepessu.

Jõgedeäärsed üleujutatavad lammimetsad ja lodumetsad on haruldaseks jäänud ning neid võikski „ürgmetsadena“ kohelda — ehk siis lasta neil lihtsalt olla.

Laialehiste puuliikidega (tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, künnapuu) vanem salumets on suure tõenäosusega olnud kasutusel puisniiduna. Kui sellest on möödunud 40-50 aastat, siis taastamine enam head tulemust ei anna. Ka salumetsana on kooslus väga väärtuslik ja ilus. Väärtuslikke laialehiste liikidega metsi (pangametsad) leidub ka pankranniku rusukaldel Eesti põhjarannikul.

Loe edasi: NATURA 2000 metsaelupaigad. 2004. Väike põlismetsaraamat. Tallinn, 2001.

Allikas: Hellström, Kristiina. Maastikuhooldus. Tallinn, 2010: 57-58.

Laasimer, Liivia. Haruldased taimekooslused 1976.

LINK

Haruldased ja ohustatud metsakooslused Eestis

Loometsad

Leesikaloo-kaasik (klibuloo-kaasik) haruldane, väga piiratud levikuga, Hiiumaal, Lääne-Eestis

Leesikaloo-tammik väga haruldane, Saaremaal

Kastikuloo-tammik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne-Eestis, harvem Põhja-Eestis

Lubikaloo-tammik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne-Eestis, harvem Põhja-Eestis

Lubikaloo-saarik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne-Eestis, harvem Põhja-Eestis

Salumetsad

Naaditammik haruldane, piiratud levikuga, enamasti Mandri-Eestis

Naadisaarik haruldane, piiratud levikuga, enamasti Mandri-Eestis

Naadi-jalaka-vahtra-pärna segamets haruldane, piiratud levikuga, Lõuna-Eestis ürgorgude nõlvadel

Pangamets, Kaldasaksa park, Udria maastikukaitseala

Pangamets, Kaldasaksa park, Udria maastikukaitseala (12.7.2019)

Pangametsad

Kuukressi-jalaka-vahtrapärna-saare segamets haruldane, väga piiratud levikuga, Põhja- ja Loode-Eestis pankrannikul panga jalamil

Sürjametsad

Sinilille-tammik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne- ja Kesk-, harvem Põhja-Eestis

Sinilille-saarik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne- ja Kesk-, harvem Põhja-Eestis

Sarapuu-tammik haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne- ja Kesk-, harvem Põhja-Eestis

Sarapuu-männik tamme alusmetsaga haruldane, piiratud levikuga, Saaremaal, Lääne- ja Kesk-, harvem Põhja-Eestis

Lammimetsad

Humala-jalaka (künnapuu)-saare, pärna või tamme segamets haruldane, väga piiratud levikuga fragmentidena jõelammidel, rohkem Lõuna- ja Kesk-Eestis, harva Kirde-Eestis

Pikatarna kaasik haruldane, väga piiratud levikuga suuremate jõgede lammidel fragmentidena

Pikatarna sanglepik haruldane, piiratud levikuga suuremate jõgede lammidel fragmentidena

Pikatarna saarik haruldane, väga piiratud levikuga suuremate jõgede lammidel

Soostunud metsad

Sõnajala-sanglepik piiratud levikuga fragmentaarselt, enamasti vooluvete kaldail

Sõnajala-saarik piiratud levikuga fragmentaarselt üksikute puistutena

Sõnajala-tammik väga haruldane, Pärnumaal

Lodumets varsakabja õitsemise ajal Piibe külas

Lodumets varsakabja õitsemise ajal Piibe külas (21.5.2017)

Lodumetsad

Soovõha-sanglepik haruldane, piiratud levikuga, enamasti Kirde- ja Edela-Eestis

Soovõha-kaasik haruldane, piiratud levikuga, enamasti Kirde- ja Edela-Eestis

Allikas: Paal, Jaanus. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997: 274-275. LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.