Kuu aega tagasi kaelustati Taanis esimene hunt.
Tekst: Laura Kiiroja
Taanis hävitati hundid juba 16. sajandil. Kui aeg-ajalt mõni Saksamaalt tulev üksik villem ka saabus, lasti ta kärmelt maha - neist viimane aastal 1813. Taanlastel oli täitumas juba 200 aastat ilma ühtki hunti silmamata, kui 2012. aasta novembris leiti ühe hukkunud kriimsilma laip. DNA analüüsid näitasid, et tegu oli Saksamaalt migreerunud hundiga ning järgnevate DNA uuringute kaudu leiti tõestust veel kolme isahundi olemasolu kohta. Kangesti jäädi ootama esimest Taani rändavat emaslooma, et saaks päris oma hundipopulatsioonile alguse.
2017. aasta veebruaris see õnn ka taanlaste õuele saabus, kui avastati, et viimaks on Saksamaalt saabunud ka emane hunt. 2017. aastal küll kutsikaid veel ei sündinud, kuid sügiseks oli emahunt endale juba partneri valinud. Õnn jäi siiski üürikeseks ja kutsikad sündimata, kuna emasloom 2018. aasta aprillis illegaalse küttimise läbi hukkus.
See oli Taani bioloogidele ja loodusehuvilistele toona suur pettumus, kuna hundid on kohaliku liigirikkuse tõstmise eesmärgi poole pürgimisel võtmeliigiks. Tagasilöögile hoolimata jätkati tööd selles suunas, et hundipopulatsioonile Taanis siiski alus panna. Viimased raportid on näidanud, et töö on vähehaaval ka vilja kandnud.
Kui Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (Large Carnivore Initiative for Europe, LCIE) 2016. aasta raporti kohaselt elas Taanis kolm hunti, siis möödunud septembris avaldatud raportis hinnati 2021. aasta arvukuseks juba 14 hunti ning populatsiooni kasvavaks.
Taanis teeb hundiseiret Århusi Loodusmuuseum koostöös Århusi Ülikooliga. Hiljuti teavitasid nad, et 2022. aasta teises kvartalis elas Taani metsades juba 16 täiskasvanud võsavillemit. Nende seas üheksa olid immigrandid ning seitse Taanis sündinud. 16 hundist kolm elasid paaridena ning ülejäänud olid üksikud hundid, kellest viis olid juba ühele territooriumile kindlaks jäänud ning viis veel rändasid territooriumi ja kaaslase otsinguil ringi.
Taani hundiuurijad viivad läbi põhjalikke DNA uuringuid. Seni on nende aastate jooksul kõikide kas ajutiselt või alaliselt Taanis viibivate huntide DNAd uurides kokku leitud 37 erineva genotüübi olemasolu. Neist 20 on olnud Saksamaalt pärit sisserändajad ning 17 juba Taanis sündinud kriimsilmad. 2022. aasta detsembriks oli nendest 37st teadaoleva genotüübiga hundist kaks surnud Taanis (üks haiguse tõttu ja teine illegaalse küttimise läbi), viis emigreerunud Saksamaale (neist kolm hukkus maanteel) ja 14 teadmata põhjustel hukkunud/kadunud. Nii ongi alles 16 teadaolevat hunti.
Lisaks DNA uuringutele kasutatakse Taanis hundiseire läbiviimiseks ka rajakaameraid, jäljevaatlusi ning vabatahtlike ja avalikkuse teavitusi huntide märkamisest. Kõige viimase arenguna võeti kasutusele ka GPS-kaelused. Videos (vaata linki allpool) on näha, kuidas 6. detsembril 2022 üks noor isahunt endale esimesena GPS-kaeluse sai.
Igal juhul on suur rõõm kuulda, et Taanis on peale sajandite pikkust põuda taas alaline hundipopulatsioon (väike, kuid kasvav!). Pealegi selline, keda nii tublisti uuritakse. Ootame põnevusega tulevasi uudiseid!
Video Taani esimesest hundi GPS-kaelustamisest: https://vimeo.com/780332857?1&
Artikkel viimatisest Taani hundiarvukuse hinnangust:
