Kaheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA059 eraldis 14, pindala 1,63 ha, mustika kasvukohatüüp. Mustikas ei talu otsest päikest, st lageraiet; nii tiheda taimestiku all ei talu mustikas ka liiga pimedasse jäämist.

Puhkemetsa kasutatakse eelkõige puhkamiseks, mitte puidu tootmiseks. Puhkemetsa võib määratleda planeeringuga, kuid loomulikult võib ka iga metsaomanik oma kodulähedasest metsatukast puhkemetsa või kodupargi kujundada.

Puhkamiseks-jalutamiseks sobib selline mets, mis on kergesti läbitav ja samas võimalikult mitmekesine ning elamusi pakkuv. Hea läbitavus tähendab nii hõredat alusmetsa kui ka piisavalt kuiva ja kõva pinnast. Seene- ja marjarohkus puhkemetsas on mõistagi suur pluss. Elamusterikas mets eeldab ka häid elupaiku ja toitumisvõimalusi loomadele-lindudele. Puhkemets ei pruugi olla hooldatav — see oleneb metsakooslusest ning selle kasutamise intensiivsusest.

Samas noorendikus on põdra parimaks toiduks õitsev põdrakanep, talvel männi- ja pajuvõrsed

Metsalagendikud toovad metsa valgust ja vaheldust. Puhkajatele leidub välul tuulevaikseid ja päikselisi nurki pikniku pidamiseks. Lagendike ja metsa vahele jäävad sageli liigirikka taimestikuga servaalad valguslembeste puude-põõsastega, mis pakuvad häid elupaiku ka lindudele-loomadele.

Jätame siinkohal rahule vanemad, väljakujunenud ja suhteliselt üheealiste puudega puistud — männikud, kuusikud, kaasikud, salumetsad ja sanglepiku-lodud.

Üheksa aastane männikultuur Auga metsas. Kvartal NA055 eraldis 1, pindala 0,91 ha, jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp. Kuni hektarilised lageraielangid on puhkealal metsamassiivis veel talutavad, kui nad paiknevad hajutatult

Vanem männik väga kuival või soostunud pinnasel on suhteliselt stabiilne. Liivikutel kasvavad männikud sobivad hästi puhkemetsaks ega vaja hooldust.

Vanem kaasik võib olla endine puisniit, kuid on hooldatud majandusmets liivasel pinnasel või turbamullal. Kaskede all kipuvad kasvama muud puud-põõsad. Kaasik ei ole väga pikaealine — kuusk võib siin kergesti võimust võtta. Stabiilsem on ta kuivemal ja kehvemal või siis soostunud pinnasel. Sobib ilma raiumatagi hästi nii puhkemetsaks kui karjatatavaks metsaks.

Haruldased on rikkaliku põõsarindega lookaasikud. Sealsed kased on mitmetüvelised ja jändrikud, mis karjatamise lõppedes on saanud sisse suurema kasvuhoo. Kuna kaasikud on valgusküllased, ohustab neid „männistumine“. Hooldada ja kujundada võiks neid nagu puiskarjamaad või puhkemetsa.

Salumets/laialehine mets parasniiskel ja viljakal pinnasel on  enamasti mitmerindeline ja liigirikka rohttaimestikuga. Eriti palju leidub seal kevadlilli. Peaaegu alati on tegemist endise puisniidu või pargiga. Kui viimast taastada ei kavatseta, tuleks hooldamisel lähtuda salumetsa-kooslusest. Salumets on suhteliselt stabiilne kooslus, kuid ajapikku võib muutuda kuusikuks.

Vanem kuusik ei sobi üldiselt ei puhkemetsaks ega puiskarjamaaks, kuna kuuse juured ei talu pinnase tallamist ja tihendamist.

Värskelt rajatud männikultuur Auga metsas. Lagedaks on raiutud kaks kõrvuti olevat eraldist kvartalil NA048: eraldis 4, pindala 2,62 ha, jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja eraldis 5, pindala 3,37 ha, mustika kasvukohatüüp. Nii suured ja ulatuslikud lageraielangid olid ja peaksid keelatud olema kaitsemetsades, rohealadel, puhkemetsades, väärtuslikuks maastikuks ja rohekoridoriks määratud metsas. Mustikas hävib puhmarindes ja metsamaastik on rikutud. Narva-Jõesuu linna üldplaneering metsaraietele tingimusi ei seadnud

Allikas: Hellström, Kristiina. Maastikuhooldus. Tallinn, 2010: 65-66.