VIDEO: vanades metsades on laanerähne ikka näha

Postitas Looduskalender - E, 10.10.2016 - 17.05
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Sisu

Laanerähn tegutsemas. Paistab et Lahemaal läheb neil hästi. olen neid seal tihti kohanud. Kõhutäidet leiab metsakahjurite näol ning nende otsingul tegutseb lind  äärmise põhjalikkusega.

 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

 

Laanerähnid asustavad meie vanemaid, looduslikemaid metsi – ikka seal, kus kuuski kasvamas ehk sellistes metsades kuhu metsamasinatel ligipääs raskendatud ja nii pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Pesitsejate arvukust hinnatakse meil veel üle kolme tuhande pesitseva paari.

Musträhni ja suur-kirjurähniga võrreldes väiksemad laanerähnid tegutsevad võrreldes suuremate liigikaaslastega maru vaikselt.Videol näeme iseloomulikku vaikset nokitsemist.

Laanerähnid ei jaksa omale puusse pesaõõnsust raiuda nii, et laastud lendavad. Tuleb rahulduda suuremate puude oksakohtadesse pesauurde rajamisega, kus loodus juba osa tööd ära teinud, aga teadupärast pole selliseid kohti just palju. Tavalistes metsamassiivides sobivaid vanu kuuski lihtsalt enam ei kasva.

Laanerähnid kuuluvad omaette „kolmevarbaliste“ perekonda - teistel rähnidel on varbaid neli.

Oleme harjunud, et rähnide sulestikus võib märgata punast (v.a. väike-kirjurähni emaslinnul), aga kolmvarvastel see värv sulestikus puudub.

Isaslinnu pealael võime märgat kollast „mütsi“ (vaata Arne fotolt), emaslinnu musta-valgekirju pea sulandub sulestikuga.

Keskmise suurusega laanerähnil on pikkust kuni veerand meetrit, kaalu alla saja grammi. Tumedast sulestikust eraldub hele seljatriip, põskedel märkame musti vööte. Lindude küljed ja rind pikivöödilised.

Laanerähn

Laanerähn

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.