Foto: Valeri Štšerbatõh
Läänemaal, detsember 2010
Hunt ehk susi Canis lupus
Täiskuu aeg mõjub rahutukstegevalt nii inimetele, kui looduses toimetavatele loomadele. Meie tippkiskjate soojätkamise ajaks eraldub karjast nn alfa vanaloomade paar, et emaslooma kiimaaegu mis kestab kuni paar nädalat segamatult omavahel veeta.
Ida-Eestis katab maapinda lumekiht ehk seal annab hundijälgede järgi tänavu toimuvat kergemini mõista.
Pildistas Marko Kübarsepp
Hundipulma tunnusmärgid teepervel: lumele jäetud märgid annavad teada, et emahunt urineeris kükitades jättes punaka kusejälje ja isasloom sirtsutas jalga kergitades kõrvale
Spetsialistide uuringute tulemusena selgub, et emaslooma innaaegu paaritutakse päeva jooksul kahel kuni kolmel korral ja hundipaar võib koerlastele omaselt nö üksteise külge paarituse järgselt „kinni jääda“, mis võib kesta kümnest minutist kuni poole tunnini.
Meil elutsevad hundid kuuluvad uurijate andmeil Balti populatsiooni mis hõlmab lisaks Eestile teisi baltiriike, Valgevenet, Põhja-Poolat ja Loode-Venemaad.
Hundi arvukuse skemaatiline aastaring. Peep Männil, Keskkonnaagentuuri ulukite spetsialist
Umbes selline näeb välja hundi arvukuse muutuste aastaring.
Huntide juurdekasv on suur ja võrreldav arvukuselt metssigade või kährikutega, kuid suureks jääb ka huntide suremus.
Peamiseks suremusteguriks sügisest kevadeni on legaalne küttimine.
Loodusliku suremuse tekitajad: haigused, parasiidid, liigisisene konkurents jms.
Huntide arvukuse langust aastaringselt põhjustavad liiklusõnnetused loomadega, aga samuti salaküttimine.
Hundikutsikate suremus haiguste kätte on suur just nende esimestel elukuudel ehk suvisel ajal.
