Metsapargid ja parkmetsad

Postitas Looduskalender - R, 10.03.2023 - 10.10
Autorid

Artiklisarja koostas ja pildistas säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Image
Metsapargi looduslik uuendus: vaher, saar, pärn, kuusk, pihlakas jt. Park on looduslikult uuenev püsikooslus, mida aednikud ja maastikukujundajad veidi suunavad, et puhkajatel oleks mõnusam loodust nautida
Sisu

Metsapargi looduslik uuendus: vaher, saar, pärn, kuusk, pihlakas jt. Park on looduslikult uuenev püsikooslus, mida aednikud ja maastikukujundajad veidi suunavad, et puhkajatel oleks mõnusam loodust nautida

Metsapark on tagasihoidliku heakorrastuse ja kujundusega asulasisene või -lähedane metsailmeline park (puuvõrade liitus harilikult >50%), kus on rajatud jalutus- ja/või sporditeede võrk, on vähemalt hädavajalik pargiinventar ning vahendid sportimiseks ja lastele mängimiseks ning toimub regulaarne, kuid mõõdukas hooldus. Metsapargid on asulates, eriti linnades oluliseks rekreatsioonikeskkonnaks ja ka biomitmekesisuse säilitamise kohaks.

Rava tammik on parkmets. See tammik oli varem hiis; hiljem mõisapark; 1936. a võeti tammik looduskaitse alla; ta on pärandkultuuri objekt: metsastunud mõisapark; vääriselupaik; kaks kaitseala: Rava maastikukaitseala ja Ravametsa looduskaitseala; Rava loodusala „vanad laialehised metsad“; üldplaneeringus väärtuslik maastik ja metsad. Aga metsamaa puistute kirjeldustes arenguklass „küps mets“, peapuuliik „kask“ jt puistu takseeritud andmed, puistu kirjes eelpool nimetatud fakte ei näidata (need on eraldi kaardikihtidelt leitavad); maa sihtotstarve: nii kaitsealune maa kui ka maatulundusmaa kuigi mõlemad asuvad sihtkaitsevööndis

Rava tammik on parkmets. See tammik oli varem hiis; hiljem mõisapark; 1936. a võeti tammik looduskaitse alla; ta on pärandkultuuri objekt: metsastunud mõisapark; vääriselupaik; kaks kaitseala: Rava maastikukaitseala ja Ravametsa looduskaitseala; Rava loodusala „vanad laialehised metsad“; üldplaneeringus väärtuslik maastik ja metsad. Aga metsamaa puistute kirjeldustes arenguklass „küps mets“, peapuuliik „kask“ jt puistu takseeritud andmed, puistu kirjes eelpool nimetatud fakte ei näidata (need on eraldi kaardikihtidelt leitavad); maa sihtotstarve: nii kaitsealune maa kui ka maatulundusmaa kuigi mõlemad asuvad sihtkaitsevööndis

Parkmets on harvendatud puurinde ja alusmetsaga (teostatud hooldus- ja kujundusraiet), hooldatavate liikumisradade ja puhkekohtadega metsaala, harilikult asula piiril või vahetus läheduses või endise mõisakeskuse (mõisapargi) lähedal, mille peamisteks funktsioonideks on mitmekülgne rekreatsioon, esteetiliselt mõjuvate metsapiltide pakkumine, asula (mõisakeskuse) keskkonnakaitse ja metsa elurikkuse säilitamine.

Osa hooldamata endisi mõisaparke on osaliselt või täiesti muutunud metsaparkideks või parkmetsadeks.

Metsapark, Jõgeva mõisa park

Metsapark, Jõgeva mõisa park

Metsapargis toimuv tegevus on vabam kui linnapargis. Rohttaimestikku niidetakse (2) 3 või 4 korda aastas. Metsapargis ja parkmetsas kasvatatavad puittaimede võõrliigid on täiesti külmakindlad ja vastupidavad ning küllalt sarnased kodumaistele. Pargipingid on lihtsa ja tugeva konstruktsiooniga. Pargiteed on kruusakattega või pinnasteed, jooksuradadel kasutatakse hakkepuidukatet.

Parkmets Käsmu poolsaarel, mida tuleb hooldada püsimetsana

Parkmets Käsmu poolsaarel, mida tuleb hooldada püsimetsana

Parkmets erineb majandusmetsast intensiivsema puhkekasutamise ja seetõttu sagedasema hooldamisvajaduse ning taristu olemasolu poolest. Peamine, et teedevõrgustik oleks korras ja toimiv ning rohkesti oleks avatud vaateid ja puhkekohti. Puistutes tehakse parkmetsaraiet, mis on kombinatsioon hooldus- ja turberaieviisidest ning valikraiest.

Puude ja metsade mitmekülgsete võimaluste ja hüvede kasutamine ehk neile täiendavate funktsioonide lisamisel muutub järjest vajalikumaks puudekogumite roll tervise taastaja või tugevdajana ja hea tervise säilitajana.

Puudekogumid töötavad „raviasutusena“ seda paremini, mida suurem on nende pindala, kõrgem ja mitmekesisem vanus, vahelduvam liitus ning mida rohkem on nendes looduslikkust ja mitmesuguseid loodusväärtusi, just metsaelustikku pms lindude näol. Kuid linnud saavad elutseda vaid vajaliku toidubaasi olemasolul.

Seega on metsaparkide ja parkmetsade roll inimeste haiguste vältimisel ning hea vaimse ja füüsilise oleku tagamisel ülisuur. Jaapanis püüab uus eriala metsameditsiin tugevdada inimesi metsa abil, kuid Jaapani linnalähedased metsad ongi sisuliselt parkmetsad.

Allikas: Laas, Eino. Dendroloogia ja pargindus. Tartu, 2019: 612.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.