Soomaa piirkonna keele eripärast

Postitas Looduskalender - L, 18.03.2023 - 07.07
Autorid

Emakeele päeva puhul pani kirja Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsial

Image
Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.
Sisu

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Siin kõneldud keeles on kokku saanud Põhja-Eesti keskmurde lõunapoolne murre ja Lääne-Eesti idapoolne murre. Kõpu kihelkonnas kõneldud keelel on palju mulgi mõjusid, aga päris mulgi keelt ei kõnelda. Ka kultuuriliselt ning sõnavara osas ulatuvad mulgi mõjud siin kuni Torini välja. Rahvakultuuri alana on Soomaal Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti mõjusid. Seega on tegemist piirkonnaga, kus on segunenud palju ümberkaudseid mõjutusi. 

Mõned näited Soomaa keelest: kaevu kohta öeldi vanasti kaju, jõhvika kohta aga kuremari; pohla nimetati sõltuvalt piirkonnast Tori pool poolgas, Suure-Jaani pool ka pohlukas, Kõpu pool aga palukas, mis on mulgi sõna. Oja on siinkandis olnud uia. Kõpu kihelkonnas, Öördi raba lähedal on ka samanimeline küla. Tore on see, et põlised soomaalased kasutavad seniajani sõna tämmu, mis tähendab kaasaegses keeles tänavu. Omapäraseid sõnu on siin veel teisigi. Näiteks sõna ingats on Soomaa kandis, nii Tori kui ka Suure-Jaani kihelkonnas kasutusel olnud rabas leiduva allikakoha tähistajana. Hingatsiks nimetatakse ka teatud kalade hingamisavasid, nii et ehk võib hingatsit pidada ka omamoodi raba hingamisavaks. Soomaal, Kuresoo edelanurgas kulgev matkaradagi kannab seda nime ja ei lase nõnda tol sõnal ununeda.

Tipu külast pärit Ell Roostalu kõneleb 1957. aastal sellest, kuidas tema tütart salvas rästik, kuula: LINK

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.