Käopäkad

Harilik käopäkk       Lathraea squamaria

Käopäkk on saja protsendiline parasiit- ehk nugitaim ja ei ole meil sugugi haruldane. Uhket taime näeme vaid õitsemise ajal mai kuus ja juunikuus kaob taim meie silme eest kuni tuleva aasta õitsemiseni.

Hariliku käopäkki kasvukohtadeks on niisked ja toitaineterikkad metsad. Täpsemalt on parasiidid seotud kas sarapuu või lepaga imedes orgaanilisi toitaineid nimetatud puude juurtest.

Õitsemise aegu ei märka me käopäkil ühtegi rohelist lehte, seega puudub tal klorofüll, mistõttu ei saa taim omale fotosünteesi abil tärkliseid ja suhkruid moodustada. Mis jääb sellisel taimel muud üle kui puude juurte kaudu omale toitaineid hankida?

Harilik käopäka õitega vars võib kasvada kuni veerand meetriseks, paistes silma lihava olemuse ja tugevate roosakat tooni õitega, sarnanedes tavalisele taimele, mille maapealseid roosasid õisi tolmeldavad putukad. Seemned valmivad jaanipäeva paiku ja pudenevad maapinnale. Kui seemnest areneb taim, kes leiab omale maa all „puuperemehe“ sarapuu või lepa juurte näol, siis esimese õitsemine võiks toimuda alles kümne aasta möödudes.

Lehekõdusse jääb käopäka valkjas risoom, mida katavad taime muundunud lehed ehk soomused ja nende kaenlas arenevad suvel pisikesed kobarõisikud, aga seda juba tuleva kevadiseks õitsemiseks.