Lendorav ehk harilik lendorav       Pteromys volans

Juulikuu on üldiselt metsas vaikne sest kõik on ametis poegade kasvatamisega ja laulmiseks pole enam mahti. Ainult mõned põõsalinnud on veel veidi häälekamalt laulmas. Varasematel pesitsejatel on juba esimene pesakond iseseisvunud ja teine kurn pesas või isegi juba pojad koorunud.

Ka lendoravate pojad on jõudsalt kasvanud ja kuu algupoolel tulid nad ikka puhkama sünnikohaks olnud pesaõõnsusse.  Kuu teisel poolel aga kõiki poegi enam selle juures näha ei olnud. Nad on alustanud juba iseseisvat elu esialgu kodumetsa mõnes teises õõnsuses või isegi juba läinud otsima endale alalist elupaika.

See on noorloomadele kõige ohtlikum aeg. Pole ju noortel lendoravatel veel kogemusi looduses varitsevate ohtudega. Kui suurte haabadega kodumetsas on nugiste ja kakkude eest varjumiseks sobilikud õõnsused juba ehk üle vaadatud ja teada, siis endale vaba kodupiirkonna leidmiseks tuleb liikuda tundmatus maastikus.

Noorendikes ei ole aga sobivaid varjumispaiku. Veelgi ohtlikum on liikuda mööda lagedat ala, kus ka teised kiskjad neid kinni võivad püüda. Nii ongi noorte lendoravate suremus väga suur.

Need loomad, kes suudavad kevadeni ellu jääda, on juba elukogenud ja võivad hea õnne korral elada kuni viie aastaseks. Osadel emasloomadel pole aga enam aega kevadiste poegadele, sest neil on sündinud teinegi pesakond. Soomes tehtud uuringute kohaselt on kaks pesakonda 15-30% emasloomadest.

Nüüdseks on kokku võetud ka tänavuse aasta lendorava seire ja inventuuride tulemused. Kui mitmes keskkonnaregistris registreeritud varasemas leiukohas ei leitud enam seire käigus lendoravate tegevusjälgi ja tundus, et asustatud kohtade arv jääb eelmiste aastatega võrreldes väiksemaks. Siiski õnnestus erinevate tööde käigus tehtud inventuuridega leida juurde 12  uut leiukohta. Seega on lendorava aasta lõpptulemuseks igati ilus tulemus – 100 asustatud leiukohta.

Asustatud lendorava leiukohtade arv ja lendorava kaitse tegevuskava lähiaja eesmärk.