Kuuseriisikas Lactarius deterrimus
Meie metsades algab kuuseriisikate aeg tavapäraselt augustis. Hoolimata põuast aga just juulikuu vihmadele, kannatab kuuseriisikaid otsida nii Loode- kui Lõuna-Eestist.
Esimese laine seeni tasub otsida kuusenoorendikest, kus kuuseriisikaid võib kasvada massiliselt. Vanemates kuusikutes ja kuuse segametsades tärkavad seened tavaliselt hiljem.
Kuuseriisikate kübar on metsa all silmahakkav, kas heledam või tumedam oranž kergete ringvöötidega kübaral. Äsja tärganud seenekübar on kumer ja kübara servad on allapoole keerdunud. Vananedes muutub seenekübar tasaseks. Märja ilmaga tundub seen sõrmede vahel libe.
Seenejalad jäävad kübaraga sama värvi. Noorte seente jalg on „seest täis“, kuid muutub vananedes seest õõnsaks.
Kuuseriisikad eritavad oranži piimmahla, mis kuni poole tunni jooksul peale korjamist punaseks värvub.
Kergelt puuviljalõhnalist seeneliha võib süüa isegi toorelt, aga mahe maitse muutub kurgus vihakaks.
Kuuseriisikas
Vananedes värvub kübar keskelt rohekaks ja rohekaks muutub ka seenel vigastatud koht.
Kuuseriisikad on seotud kuuskedega, aga väga sarnased ja vaata, et maitselt veelgi paremad on porgandiriisikad, mis seotud männipuudega. Ehk kasvavad männikutes, luitemännikute või männi-segametsades, aga neid peaks otsima hakkama augustis.
Mõlemad on värskelt hinnatud söögiseened.
