Kirjutas Bert Rähni ja pildistas Triin Ivandi www.360.ee
„Karukaka“ jõhvikatega
Praeguseks on meie pruunkarude talvise rasvakihi kogumine lõpukorral. Novembris jäävad Eesti karud talveunne. Paar nädalat enne seda karude liikuvus ja toitumine väheneb. Organism vajab pikaks talveuinakuks ettevalmistamist, seejuures sooled tühjendamist.
„Karukaka“ pohladega
Sügisel toitutakse põhimõttel, et mida energiarikkam ning lihtsamalt kättesaadavam - seda parem. Eestis sobib, talveks hädavajaliku nahaaluse rasvakihi kasvatamiseks ideaalselt süsivesikuterohke taimne toit - marjad, teravili, õunad… Kusjuures heal pähkliaastal võib peatähelepanu ka sarapuudele koonduda.
„Karukaka“ sarapuupähklitega
Peenemalt väljendudes saab öelda, et pruunkaru on oportunistlik omnivoor. Sügisesed karude liikumised on ikka seotud söömisega. Kui leitakse hea toitumiskoht, siis võib karu sügisel mõni aeg päris paikne olla. Nii keskendus 2005.a Lääne-Virumaal uuritud emakaru peamiselt ühele mahajäetud õunaaiale.
Inimtekkeline toit ongi meie „metsakuningatele“ sügisperioodil oluline. Teravilja süüakse varasügisel põldudelt ning hiljem jahimeeste poolt rajatud söödapõldudel, mis koristamata jäetakse.
Kui käia Alutagusel kunagiste taluasemete õunapuu aedades, siis on seal tavalised „ottide“ poolt kraabitud ning murtud viljapuud.
Tähtsamad looduslikud toiduobjektid on sügise alguses mustikad, hiljem pohlad ja jõhvikad.
„Karukaka“ õunaaia kõrval
