Harilik ädalalill Parnassia palustris
Ei ole meil asja hilissuvitele ja igavatele ädalatele, aga lisaks ädalatele võime leida ädalalille ka madalsoodes, kuhu jõhvikaid otsiv marjuline võib jõuda. Ädalalill on kergelt meelõhnaline ja kaunis õitseja.
Hapralt kaunis õis paikneb üksikult lehetul taimevarrel. Taim on madal, kasvades lähtuvalt oludest vaid mõnekümne sentimeetri kõrguseks, sest ädalalilledel poleks enne niitmist olnud erilist õitsemise võimalust kõrgemakasvuliste taimedega peidus.
Kui uurime ädalalille lähemalt, märkame maapinna lähedal lehekodarikul pikarootsulisi munajalt südajaid ja terveservalisi lehti.
Aastakümnete eest olid ädalalillede kasvukohad tavalised niisketel- või soostunud heinamaadel, aga loomapidamise vähenedes on need lihtsalt kinni kasvanud.