Pildistas LK team
Kilpjalamets
Kilpjalg Pteridium aquilinum
Kilpjalgade suured kasvukohad jäävad nii kuivadesse leht-, kui okasmetsadesse, aga meie levinumaid sõnajalataimi märkame kasvamas ka raiesmikel, metsaveertes, teeservadel või võsastikes.
Jõhvik
Harilik jõhvikas ehk kuremari Oxycoccus palustris
Öökülmad on kuremarjad muutnud eriliselt maitsvateks.
Head jõhvika korjemaad on lagedad ja juba eemalt paistvate tarnadega madalsood.
Jõhvikataimede imepeenike juurestik kasvab samblakihis ja kõduneb otsapidi turbakihis ja seetõttu on pea võimatu määrata jõhvikataime vanust kuid taime vanus võiks olla kuni mõnikümmend aastat.
Jõhvikatel võime sügisel märgata kahesuguseid võrseid: kui pikad võrsed lamavad samblavaibal, siis juba septembris olid võisime näha taimel ka lühikesi ja püstiseid võrsed, kus areneb juba tuleva aastaks saagiks sagedamini üks õiepung.
Mustikad on heitlehised
Harilik mustikas ehk mustikas Vaccinium myrtillus
Raagus ehk heitlehiste mustikate puhmad või kääbuspõõsad kuuluvad kanarbikuliste sugukonda ja mustika perekonda. Septembris jäid kääbuspõõsad raagu.
Toiduks tarvitavd mustikavarsi metskitsed, kellel algas karvavahetus juba septembrikuul ja praegu koonduvad kabrad seltsingutesse.
Kanarbik rabas
Harilik kanarbik Calluna vulgaris
Kanarbike õitsemise aeg kestis pikalt kuni septembri lõpuni, mis kuulutas omamoodi suve lõppemist.
Vähenõudlikke kanarbike kasvukohad jäävad happelisele pinnasele. Nendeks võivad olla nii nõmmemetsad kui rabastuvad metsad, siirdesood, nõmmed ja rabad.
Pildil on kenasti näha kanarbiku noored võrsed, mis kaetud pisikeste ja piklike lehtedega.
Miks koduaeda toodult kanarbik jääb seal vinduma kui aianduspoest ostetud erinevad sordid edenevad aias kenasti?
Loodusest toodud hariliku kanarbiku kasvamise eelduseks on metsapinnases leiduv seeneliik, kellega koos moodustub mükoriisa, kuid aiamullas see seeneliik puudub.
Kanarbiku seemned levivad uutesse kasvukohtadesse nii tuule kui sademeveega.