Kühmnokk-luik          Cygnus olor

Laululuik                    Cygnus cygnus

Kühmnokk-luikede arvukus jääb meil talvisel ajal kõige suuremaks ehk üle kümne tuhande igal juhul. Laululuikede arvukus talvisel ajal on jäänud tuhande ja kolme tuhande isendi kanti. Talvine veelinnuloendus jaanuaris annab sellele vastuse.

Kuidas saab algaja linnuvaatleja eemalt vaadates vahet teha nii suuruselt, sulestikult kui kaalult sarnaste lindude vahel?

Ujudes hoiavad kühmnokk-luiged oma kaela graatsiliselt kaardus, siis laululuiged hoiavad kaela püstiselt sirgelt ja nende nokk moodustab kaelaga umbes täisnurga.

Sageli võime märgata kühmnokk-luiki kõrgemale tõstetud tiibadega, siis laululuiged hoiavad oma tiibu selja peal koos.

Kui kühmnokk-luikede nokk on punane ja musta nokakühmuga, mis isalindudel hoopis märgatavam, siis laululuikede sidrunkollane nokk on musta otsaga.

Toitumise ajal veekogu põhja küünitades paistab laululuikede ümara saba ots nagu maha lõigatud, aga kühmnokkade saba paistab teravaotsalisena.

Kui kühmnokkade lendu saadab kõigile tuttav tugev tiivavihin, siis laululuiki pole lennus kuulda.

Kühmnokk-luikede vaatlused: LINK

Laululuikede vaatlused: LINK