Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis on välja arvutatud, et üks metsik hunt vajab talvel päevas umbes 4.5 kg liha. Ehkki hundid ei söö looduses liha iga päev, võib sellise keskmise arvu välja arvutada. Suvel on nende energiavajadus aga väiksem.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja
Ligi kuu tagasi ilmus Maalehes artikkel pealkirjaga, et Vormsi huntidel on hiljemalt jaanuari lõpuks metsas toit otsas. Jahimehed olevat arvutanud, et Vormsil tollal elanud 7 hunti (nüüdseks on neist vähemalt 4 juba kütitud) söövad nädalas ühe põdra ja seitse metssiga. Milliste andmete põhjal selliseid arvutusi tehti jäi aga saladuseks. Kõigepealt olgu öeldud, et Maalehe artiklis jäeti täpsustamata, kas huntide nädalane saakloomade arv (üks põder ja seitse metssiga) koosnes täiskasvanud isenditest või põdravasikatest ja põrsastest. Arvestades, et Vormsi hundikarjas oli vaid kaks vanemlooma ning ülejäänud kutsikad, siis sellise koosseisuga söövad nad peamiselt ikka noorloomi, jättes seega nii põtrade kui sigade põhikarja puutumata. Kuna aga artiklis oldi veendunud, et hundid söövad jaanuari lõpuks metsa tühjaks (s.t hävitavad põdra ja metssea populatsioonid), võib sellest järeldada, et silmas peeti siiski täiskasvanud saakloomi.
Kui proovida Yellowstone’i andmetele sarnast päevast toiduvajadust välja tuua Maalehe artikli arvude baasil, arvestades, et Eestis elav täiskasvanud põder kaalub keskmiselt 350 kg ning täiskasvanud metssiga 100 kg, siis sööks 7-liikmeline hundikari nädalas justkui 1050 kg, mis teeb ühe hundi kohta päevas 21.43 kg. See oleks peaaegu 5 korda rohkem, kui vajavad oma energiavajaduste täitmiseks Yellowstone’i hundid, kes on Eesti huntidest tegelikult suuremad. Yellowstone’is kaaluvad täiskasvanud isased hundid 38-52 kg, meil aga 37-45 kg. Emahundid on enamasti ca. 20% väiksemad. Eestis kaaluvad emased talviti keskmiselt 30-35 kg, suvel vähem. Maalehe artiklis esile toodud arvutuste põhjal sööks siis üks hunt ainuüksi põtru ja metssigu igapäevaselt enam kui poole oma kehakaalust, loomulikult söövad nad ju lisaks ka igasugu muid saakloomi, arvestades Vormsi rikkalikku biomassi. Näiteks kuulub huntide menüüsse tavaliselt ka metskits, mis antud arvestustes oli kajastamata jäänud.
Üldiselt on väga raske välja arvutada, kui palju hundid söövad. See sõltub kohalikust biomassist. Samuti tuleb arvestada, et hundid on generalistid ega toitu ainult ühest-kahest liigist. Lisaks mõjutab seda, kui suur osa hundi toidulauast on mõnel konkreetsel liigil, ka inimesepoolne jahipidamine. Jahihooajal jääb metsa ka küttimispraaki (haavata saanud, kuid jooksu pistnud loomad, kes hiljem hukkuvad), millest hundid toituvad ning mis huntide loomuliku kiskluse statistika seetõttu kõvasti nihkesse viib. Seega on hulk faktoreid, mida kõike tuleb arvestada uurimaks, kui palju hundid konkreetseid metsloomi murravad. Eestis nii suuremahulist uuringut pole ette võetud. Küll aga on kõnealuses artiklis pakutud arvud kõvasti ülepaisutatud.
Viidatud Maalehe artikkel:
