Isaslooma maaala tähistavad märgised

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Looduses elutsevad rebased liigendunud maastikus ja kuni jooksuaja alguseni elutsesid loomad üksikult ning tegutsesid alates hämarikust.

Rebase ase

Oma puhkeasemeks valib rebane mõne kõrgema koha, et ümbrususest hea ülevaade oleks. Koheva kasukaga kiskja keerab ennast puhkeajaks maapinnale kerra ja nina peidetakse sabajuure karvadesse, aga ümbruse haistmiseks ikka tuule suunas. Aseme jälg jääb poolringi kujuliseks, mille järgmine lumesadu või tuisk katavad.

Rebase jaht maantee veeres

Põldudel ja heinamaadel jahivad rebased peamiselt uru- ja leethiiri, aga toiduks otsitakse ka raibet. Rebased pole erilised jooksumeistrid, aga kuulmine on neil hea ehk saagile hiilitakse vaikselt lähemale ja närilise tabamiseks sooritatakse kiire hüpe.

Rebase käpajälg

Rebase esikäpa jälg ilma küünisteta veidi üle viis sentimeetri pikkuseks, olles tagakäpa jäljest veidi suurem. Jäljes joonistuvad välja neli pikaküünelist varvast ja neerukujuline tald.

Paksema lumega liikudes astub rebane tagajalgadega oma esikäppade jälgedesse ja nii jääb jäljevahe üle poole meetri pikkuseks.

Kiire liikumise korral jookseb loom galoppi ja siis ulatuvad tagakäppade jäljed esikäppade omadest palju eespool.

Nagu lumekaardilt näha annab pea kogu idapoolses Eestis veel jäljeraamatut lumel uurida, aga ilm läheb uuesti külmemaks ja kuhu need sademedki sellise niiskusega jäävad?