Laululuik        Cygnus cygnus

 

Talvitujaid on tänavu meie jäävabadel merealadel viibinud kuni tuhande isendi jagu ja eelmisest nädalast alates nähakse rändureid ka sisemaal. Tegu ei ole ju pikamaa ränduritega, sest karmimatelgi talvedel Taani väinadest kaugemale laululuiged eriti ei lenda. 

Pange tähele, et kevadränne on sügisrändest arvukam ehk meil võib rändepeatuse teha kuni viisteist tuhat isendit. Alles aprillis siirduvad laululuiged oma pesitsusaladele, aga kohata võime neid meil märgata veel maikuu alul. Umbes sadakond laululuikede paari jäävad pesitsema meie mandri ja suursaarte väikejärvedele.

 

Laululuiged

Laululuikede saabuvad rändeseltsingud hakkavad silma erineva suurusega: vahel vaid mõne linnu seltsingus, sagedamini salgas, kus kuni mõnikümmend isendit. Sagedamini märkame rändurite salka lendamas rivis, kuid mõne suurema parve lennupilt võib sarnaneda isegi kurgede lennukolmnurgale. 

Lennus laululuikede tiibadest kostub sarnast vihinat nagu kühmnokk-luikedel. Aga kui kühmnokad on „tummad“ linnud, siis laululuikede „trompetihuiked“ kostuvad kaugele.

Laululuiged

Aga millised on siis pea sarnase suurusega laululuikede ja kühmnokk-luikede välimuse erinevused?

Laululuikede kehapikkus küündib pooleteise meetrini tänu pikale kaelale (laululuik hoiab maapinnal ja ka ujudes kaela sirgena kui kühmnokkade kael paistab samas S-kujulisena). Tiibade siruulatust üle kahe meetri ja kaalu kümne kilo ringis. Laululuikede vanalindude nokatüvik on kollane musta tipuga ja jalad mustad.

Laululuikede möödunud suvised noorlinnud kannavad veel hallikat sulestikku, mis muutub suvise sulgimisega käigus peaaegu valgeks. Kühmnoka noorlindude sulestik paistab laululuikede noorlindude omast praegusel ajal nii tumedamana kui pruunikamana.

Seal, kus avavett, saavad taimtoidulised luiged söönuks.

Pesitsusaja saabudes on meil jälle põhjust nende ettevaatlike lindude elukorraldust vaadelda.

Laululuikede vaatlused: LINK