Keda siis kalendri järgi veel hilistalvistel päevadel kohata võime või trummeldamas kuuleme? Rähnide sulestikku ja mõõte siin kirjeldama ei hakka, vaid keskendume pigem kohtadele, kus videole salvestatud rähnid tegutseda võivad.

 

Valgeselg-kirjurähn ( loodusemees.ee )

 

Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopus leucotos

 

Valgeselg-kirjurähnid tegutsevad päriselt vanades lehtpuu- või lehtpuu segametsades, sest nemad okaspuude seemneid söögiks ei tarbi ja teadupoolest on putuktoiduliste tegutsemisala tavaliselt päris suur.

Valgeselg-kirjurähn on päris suur lind ja trummeldab valjult. Trummeldus kestab kuni paar sekundit ja seda kuulete kohe video alguses.

Valgeselg-kirjurähni vaatlused: LINK

 

Suur-kirjurähn sepikojas

 

Suur-kirjurähn                 Dendrocopos major

 

Meie looduses on suurima arvukusega suur-kirjurähnid ja pesitsejate arvukuseks jääb veel üle viiekümne tuhande paari.

Suur-kirjurähnidel ei ole erilisit elukohtade eelistust, sest võime neid kohata nii linnade ja alevite metsaparkides kui kalmistutel ja talvise ajal värvuliste söötmise kohtades. Okasmetsades toituvad suur-kirjurähnid toitvatest okaspuude seemnetest.

Suur-kirjurähnid ei tegutse noores puistus või hooldatud majandusmetsades, sest seal võivad kõik meie rähnid lihtsalt nälga jääda.

Suur-kirjurähni trummeldamine kostub väga kiirelt, nii et üksiklööke on raske eristada ja kestab umbes sekundi ning lõpeb järsult.

Loodusheli veebikeskkonnast saate kuulata erinevate rähnide trummeldusi ja häälitsusi: LINK

Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK

Hallpea-rähn

 

Hallpea-rähn ehk hallrähn         Picus canus

 

Hallpea-rähnid on meil paigalinnud, seega toimetavad läbi aasta. Pesitsejate arvukuseks peaks kevadel ületama kolme tuhandet paari.

Tõenäolisemalt kohtame rahvakeeli meltsaseks kutsutid looduslikes leht- või segametsades, puisniitudel ja sanglepalodudes, aga ka vaiksemates linnaparkkides.

Talvisel toidunapil ajal külastatakse inimeste koduaedu, kus linde toidetakse.

Ei kohta me neid putuktoidulilisi ka suuremates kuusikutes, aga seevastu meeldivad neile jõgede kaldaalad ja seda nii talvisel ajal kui pesitsemiseks. Talvisel toidunapil ajal külastatakse inimeste koduaedu, kus linde toidetakse.

Nii trummeldust, kui häälitsust kuula Loodusheli rähniliste lingilt.

Hallpea-rähnide vaatlused: LINK